incwadi 1a - vulabula.molteno.co.za · umsitresi magalea ul qaal qaa ml agega netal si yakhe. ‘wu...

Post on 27-Jun-2020

0 Views

Category:

Documents

0 Downloads

Preview:

Click to see full reader

TRANSCRIPT

Incwadi 1A

IGREYIDI 3 ISINDEBELE

1. Ikowusu elilahlekileko 2. Khuyini okulandelako azokwenza?

4. Wu amaphihliphihli anje!3. Isineyi sokuphela sekhekhe

IIungelunge leencwadi zokufunda ezihleliweko zesiGabasisekelo

Ikhutjhwe ngomnyaka we-2018 yi-Molteno Institute for Language and Literacy

Abasizi ngeemali yi-Zenex Foundation

IGreyidi 3 Incwadi 1A n I-Editha yelungelunge: Siân Reesn Abathuthukisi bendaba: nguMirna Lawrence noJenny Katzn Ngemva kokufunda imibuzo kanye nemisebenzi: nguJenny Katzn Usolwazi welimi lesiNdebele: nguSponono Mahlangun Abagwali beenthombe: Rob Owen - 1. Ikowusu elilahlekileko,

2. Khuyini okulandelako azokwenza? Sandy Lightley - 3. Isineyi sokuphela sekhekhe,

4. Wu amaphihliphihli anje!n Ihlelo kanye nedizayini: Resolution no-ihwhiteDesign

© 2018 Molteno Institute for Language and Literacy

Website: www.vulabula.co.za

ISBN 978-1-77580-667-7

IGREYIDI 3

Incwadi 1A

Okumunyethweko

1. Ikowusu elilahlekileko ...................................... 1

2. Khuyini okulandelako azokwenza? ................. 11

3. Isineyi sokuphela sekhekhe ............................. 21

4. Wu amaphihliphihli anje! .................................. 31

Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivatives (CC BY-NC-ND) 4.0 International Licence

Disclaimer: You are free to download and share this work as long as you attribute the Molteno Institute for Language and Literacy, but you may not change this work in any way or use it commercially.

1

1. Ikowusu elilahlekileko

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

elitshetlha, isibhakabhaka, iswebu

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

namabhrugu, ngekhwitjhini, irhembhe, ngilitjhiye, ngendlini

2

Li-iri lesithandathu ekuseni uVeli usekamerweni lakhe. UVeli sekazilungiselela ukuya esikolweni.

Wembatha irhembhe yakhe yesikolo emhlophe, ijeresi yakhe ehlaza okwesibhakabhaka nebhrugu lesikolo elifitjhani. Wembatha ikowusu linye elide elitshetlha.

UVeli ufuna ukufaka elinye ikowusu, kodwana akalitholi. Uqala ngaphasi kwengubo. Uqala ngaphasi kombhede. Uqala ngaphakathi kwenyathelo. Ukhuluma ngaphakathi kwekhabethe. Kodwana ikowusu alitholakali ndawo.

UVeli uyajama akasacabangi. ‘Mhlamunye ikowusu lami lingaphakathi kwelayi. Akhese ngiqale ngakhona.’

Uya ewodrobheni uvula ilayi.

3

‘Awa !’ kurhuwelela uVeli.

Alikho ikowusu ngaphakathi kwelayi. Kunekowusu uVeli ufumana iswebukazi esinzima esinoboya !

UVeli uvala umnyango welayi msinya. Weyama ngewodrobhu ngesimanga sokwethuka begodu neenyawo zakhe ziyatatazela. Udosa umoya amahlandla ambalwa, uzwa ihliziyo yakhe yeqayeqa esifubeni sakhe. Lokhu bekuyinto ethusako !

4

UVeli ucabangisisa ngobutjha. ‘Nangabe ikowusu lami lingekho ngekamerweni, mhlamunye kunalapha ngilitjhiye khona ngekhwitjhini. Ngizakuya khona ngiyoliqala.’

UVeli uya ngekhwitjhini. Uqala ngaphasi kwetafula. Uqala ngekhabetheni. Uqala ngehla kweempoto. Kodwana ikowusu alitholakali.

Ngemva kwalokho uVeli ubona ibhoksi elihlaza satjani lokupaka izinto. ‘Mhlamunye ikowusu lami lilapho. Akhese ngihlole.’

Utjhinga ebhoksini bese uvula isivalo.

5

‘Awa !’ kurhuwelela uVeli.

Akunakowusu ngaphakathi kwebhoksi lokupaka izinto. Kunalokho uVeli uthola inyoka ezotho !

UVeli uvala isivalo msinya. Weyama ngebhoksi ngesimanga sokwethuka begodu neenyawo zakhe ziyahlengezela. Udosa umoya amahlandla ambalwa, uzwa ihliziyo yakhe yeqayeqa esifubeni sakhe. Lesi bekusimanga esithusa khulu !

6

‘Ikowusu lami alikho ngekamerweni. Alikho ngekhwitjhini. Mhlamunye ngilitjhiye ngendlini yokuhlambela. Ngizakuya ngiyoliqala lapho,’ kucabangisisa uVeli.

UVeli utjhinga endlini yokuhlambela. Umnyango uvaliwe. Ngaphandle kokucabanga ufika uvula umnyango khulu.

7

‘Awa !’ kurhuwelela udadwabo omkhulu.

‘Awa !’ kurhuwelela uVeli.

Akunakowusu ngendlini yokuhlambela. Kunalokho uVeli ufumana udadwabo azele ibhada ahlamba !

UVeli ubetha umnyango uyawuvala. Weyama ngomnyango ngesimanga sokwethuka begodu neenyawo zakhe ziyatatazela. Udosa umoya amahlandla ambalwa, uzwa ihliziyo yakhe yeqayeqa esifubeni sakhe. Lokhu bekuyinto ethusako kunazo zoke !

8

UVeli ubuyela godu ngekamerweni lakhe. Sekaladelwe nesikolweni njenganje sekazokuba semrarweni khulu ngokungakambathi ikowusu elifaneleko.

Khonokho uVeli uzwa sengathi kunomuntu odosa ibhrugu lakhe. Nakaphendukako aqala ubona udadwabo omncani uBathabile ajame eqadi kwakhe. Ukhupha into ngemva ebhrugwini lakhe elifitjhani. Alo kungaba yini lokho ? UVeli utjhinga kuye msinya … arha ! UBathabile uthole ikowusu elitshetlha elilahlekileko ! Isikhathi soke lesi belilengelela ngemva ebhrugwini lakhe elifitjhani !

9

Ikowusu elilahlekileko

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Bekaya kuphi uVeli? Wazi njani?

2. Bekafuna ini uVeli?

3. Madanisa indawo nalokho uVeli akuthole lapho:

a) ilayi ngekamerweni inyoka

b) indlu yokuhlambela iswebu

c) ibhoksi ngekhwitjhini udadwabo omkhulu

4. Kubayini udadwabo likaVeli abekamkwatele?

5. Ngubani uBathabile?

a) Ngudadwabo likaVeli omncani.

b) Ngudadwabo likaVeli omkhulu.

c) Mngani likaVeli.

6. Ekugcineni, uVeli walithola kuphi ikowusu lakhe?

7. Liqiniso nanyana mamala? UVeli wafuna ikowusu lakhe:

a) ngemva kwerharideyini __________

b) ngaphasi kwengubo nangaphasi kombhede __________

c) phezulu emfulelweni __________

8. Ucabanga bonyana uVeli wenza ini kobona athole ikowusu lakhe?

10

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 118iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 87, 88

Thola okungasenani amabizo amane anemibala endatjaneni. Atlole kanye negama elihlathululwa mbala ngamunye, isibonelo: ibhrugu elinzima.

C. Ukutlola

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 36, 38iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 18, 86, 106, 109

Yenza kwangathi unguVeli. Tlolela umngani wakho incwadi umtjele ngendatjana yekowusu lakho elilahlekileko.

11

2. Khuyini okulandelako azokwenza ?

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

idlabha, unemikghwa, umjeje, ukusawula, ukutjhova

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

akakayinghameli, amakhrayoni, ngemgqomini, unemikghwa, irhembhe,

ayikabotjhwa, namabhlege, ngitjhugulule, sihlwengekile, ngesikhwameni,

iincwadi, okusemandleni

12

UBesana umsana olidlabha.

Irhembhe yakhe yesikolo akakayinghameli kuhle nanyana akakayifaki ngaphakathi. Imitja yakhe ayikabotjhwa. Amakowusu wakhe akakadoswa kuhle. Iincwadi zakhe zikhamba ziyawa ngesikhwameni sazo. Akacabangi ngaphambi kobana enze into.

‘Bababe ! Iyege ipheze yakusawula,’ kurhuwelela udadwabo. ‘Tjheja !’

Kodwana uBesana yena akalaleli.

13

UBesana umsana olidlabha.

Akeqi indlela erobodweni. Akalindi ilerhe elihlaza satjani. Akaqali esandleni sokudla kanye nesandleni sesincele ngaphambi kobana eqe. Umane nje agijime aziphose endleleni.

‘Bababe ! Ngipheze ngakutjhayisa !,’ kurhuwelela umtjhayeli weteksi. ‘Tjheja !’

Kodwana uBesana yena akalaleli.

14

UBesana umsana ophela ihliziyo.

Akakhambi kabuthaka emaphasitjhini esikolweni. Akajami alinde bekufike isikhathi sakhe njengabo boke abantu. Usunduza abanye abantwana ayokujama phambili emjejeni.

‘Bababe ! Ungangisunduzi !’ kulwa uSipho. ‘Buyela emva emjejeni !’

Kodwana uBesana akalaleli.

Ibanga 1

15

UBesana ulahla izinto kiyo yoke indawo.

Akalahleli amaphepha neempaka zezinto emgqomini weenzibi. Akenzi bona isikolo sihlale sihlwengekile. Akalahleli amabhodlelo wakhe kanye namabhlege emgqomini wokwenza izinto zibe zitja. Umane nje ulahla izinto phasi.

‘Bababe ! Lahlela iinsila zakho ngemgqomini !,’ kuyelelisa umtjheji wabafundi. ‘Ungathomi ulahle izinto ngendlela leyo !’

Kodwana uBesana yena akalaleli.

16

UBesana unemikghwa emimbi.

Akabawi nakafuna ukubolekwa izinto. Akazihloniphi izinto zabantu. Uthatha izinto okungasizo zakhe azisebenzise.

‘Makhrayoni wami lawo !’ kulila u-Ayanda. ‘Letha abuyise !’

Kodwana uBesana yena akalaleli.

17

UBesana uhlala phasi acabange ngelanga lakhe. Ihliziyo yakhe ibuhlungu ngombana boke abantu bamkwatele. Ukhumbula koke abakutjho kuye. ‘Yelela ! Tjheja ! Buyela emva emjejeni ! Ungalahleli izinto phasi ngaleyondlela ! Banikele !’

Ucabanga ngazo zoke izinto azenze mhlokho. Upheze wasawula udadwabo ngeyege. Ugijime wangena endleleni ngaphambili kweteksi. Usunduze uSipho ukobana aye phambili emjejeni. Uphosele iinsila zakhe phasi ehlabathini. Uthethe amakhrayoni ka-Ayanda ngaphandle kokumbawa.

‘Heyi nami,’ kucabanga uBesana. ‘Sengiyabona bona kubayini abantu bangikwatele. Kufanele ngitjhugulule iindlela zami.’

18

Ngelanga elilandelako lokha nabaya esikolweni, uBesana walinda udadwabo. Wamvulela neyege. Warareka wamomotheka ararwa yindlela aziphethe ngayo begodu wathaba tle nakambona amuhle ahlanzekile.

UBesana wajama nodadwabo balinda erobodweni ngaphambi kobana beqe indlela kuhle. Wakhumbula godu nokulahla iinsila zakhe emgqomini ingasi phasi.

UBesana wenza koke okusemandleni wakhe ukobana abe msanyana olungileko.

Wenze kuhle khulu, Besana ! Wenze njalo ngaso soke isikhathi !

19

Khuyini okulandelako azokwenza?

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Indatjana le ikhuluma ____________________________.

a) umsana otjhayiswa yiteksi

b) umsana ongaziphathi kuhle

c) umsana othandwa ngibo

2. Ngiwaphi kilamagama ahlathulula uBesana ekuthomeni kwendatjana?

a) ukukwata nokukhulumela phezulu

b) ukuthaba nokuba nomusa

c) ukungazithandi nokuba nemikhuba emimbi

3. Kubayini umtjhayeli weteksi warhuwelela uBesana?

4. Abanye abantwana baphatheke njani lokha uBesana nakasunduza emjejeni ophambili?

5. Kubayini uBesana asilinge u-Ayanda? Ngabe wenza ini kunalokhu?

6. Landelanisa imitjho le ngokulandelana ukusukela ku-1 ukuya ku-3.

a) UBesana ucabanga ngokobana kubayini boke abantu bamkwatele.

b) UBesana uziphatha kumbi begodu unehliziyo embi. Upheze watjhayisa udadwabo ngeyege.

c) UBesana uyatlhogomela begodu uhlanzekile. Ulahlela neensila zakhe emgqomini weenzibi.

20

7. Ufunda ini uBesana (kanye nawe) endatjaneni le?

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 80, 92, 118, 121 iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 87, 88

Tlola okungasenani iimphawulo ezintathu ezihlathulula uBesana ekuthomeni kwendatjana. Ngemva kwalokho qala ekhasini 18 bese utlola amagama nanyana ibinzana lamagama ahlathulula indlela uBesana atjhuguluke ngayo ekugcineni kwendatjana.

C. Ukutlola

Ucabanga bona yini into ekulu kunazo zoke eyenziwe nguBesana? Tlola indima efitjhani enemitjho pheze ebunane ehlathulula bona kubayini ucabange njalo.

21

3. Isineyi sokuphela sekhekhe

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

umnambitho, ikutani, iindebe, ukukhwinyisa

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

amatjheri, we-ayisinghi, uyakhwinyisa, wetjhokoledi, ngaphandle

22

Namhlanjesi mnyanya welanga lamabeletho likaLulu. Ubamba iminyaka esithandathu.

Umma wenze itiye emnandi ukobana siyisele emnyanyeni lo. Izipho zakaLulu ziphuthelwe kuhle ngephepha elihle. Kunamabhaloni, netafula seyilungiselelwe itiye. Umma ubhagele uLulu ikhekhe lelanga lakhe lamabeletho. Likhekhe letjhokolede uLulu alithanda khulu !

‘Buyani noke nizokuhlala etafuleni,’ kutjho umma. ‘Itiye seyilungile.’

Umma ukhanyisa iinkesi ezisithandathu eziphezu kwekhekhe. ULulu udosa umoya ngemva kwalokho uwavuthela woke ngomoya omkhulu onamandla ! Umomotheka kamnandi lokha umndeni wakhe umvumela ingoma ethi ukhule ukhule ukhule. Nenja kaLulu uSibi naye uyajoyina ukhonkotha kamnandi.

23

Umma usika ikhekhe letjhokolede liba ziineyi ezisithandathu.

Uthatha isineyi sokuthoma usinikela ubamkhulu.

ULulu ubala ngokuyelela. Kunye, kubili, kuthathu, kune, kuhlanu. Njenganje sekusele iineyi ezihlanu zekhekhe.

‘Mmmm !’ kutjho ubamkhulu, umlomo wakhe uzele ikhekhe elimnandi.

Umlomo kaLulu uyarhalela lokha nakacabanga bona umnambitho we-ayisinghi esudu iselimini lakhe. USibi unukelela i-ayisinghi bese naye umlomo wakhe uyarhalela.

24

Umma uthatha isineyi sesibili sekhekhe usinikela ugogo.

ULulu uyabala godu. Kunye, kubili, kuthathu, kune. Njenganje sekusele iineyi ezine zekhekhe.

‘Mmmm !’ kutjho ugogo, umlomo wakhe uzele ikhekhe elimnandi.

ULulu ukhatha iindebe zakhe lokha nakacabanga ngomnambitho wamatjheri abovu elimini lakhe.

USibi unukelela amatjheri bese ukhotha iindebe zakhe naye.

25

Umma uthatha isineyi sesithathu sekhekhe usinikela ubaba.

ULulu uyabala godu. Kunye, kubili, kuthathu. Isiquntu soke sekhekhe sesiphelile.

‘Mmmm !’ kutjho ubaba, umlomo wakhe uzele ikhekhe elimnandi.

ULulu ulindile uphela ihliziyo. Yena uzolithola nini ? Ucabanga ngomnambitho wetjhokoledi etofozelako elimini lakhe.

USibi naye uphela ihliziyo. Naye unukelela itjhokoledi. Yena uzolithola nini ?

26

Umma uthatha isineyi sesine sekhekhe usinikela udadwabo omncani.

ULulu uyabala godu. Kunye, kubili. Njenganje sekusele iineyi ezimbili zamakhekhe.

‘Mmmm !’ kutjho udadwabo, umlomo wakhe uzele ikhekhe elimnandi.

ULulu uyakhwinyisa. Sele adiniwe kulinda!

USibi naye usilingekile. Naye Sele adiniwe kulinda !

27

Umma ufaka isineyi sesihlanu esitjeni kuba ngesakhe. Ngemva kwalokho ufaka isineyi sesithandathu sekhekhe esitjeni bese usinikela uLulu. Uthi kuye, ‘Ngitjhiyele elikhulu okungelekutani. Isineyi lesi ngesakho, mntazana omkhulu !’

ULulu uthabile akasalindi. Ekugcineni naye angadla ikhekhe lomnyanya wakhe ! Lokha nakaphakamisa iforogo ayisa emlonyeni wakhe, uLulu uzwa kunento elilako eqadi kwakhe …

28

Afeke nguSibi ! Naye ufuna ikhekhe !

ULulu uvuthelela ikhekhe emlonyeni wakhe.

‘Ncancabe Sibi,’ kutjho uLulu. ‘Lesi sitokana sekhekhe lomnyanya welanga lami lamabeletho begodu ngiyokwabelana nabo boke abantu !’

‘Buya nawe Sibi. Konje izinja akukafaneli zidle amakhekhe. Iza ngaphandle ngizokunikela ibhasikeyidi elidliwa zizinja,’ kutjho umma.

‘Mmmm !’ kutjho uLulu, umlomo wakhe uzele ikhekhe letjhokolede elimnandi.

Langa elihle lamabeletho, Lulu !

29

Isineyi sokuphela sekhekhe

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Bekulilanga lakabani lamabeletho?

2. Wazi njani bona bekulilanga lamabeletho lomunye?

a) Bekunezipho namabhaloni.

b) Bekunekhekhe elinamakeresi.

c) Woke umuntu bekavuma ingoma ethi lang’elihle lamabeletho.

d) Koke okungehla.

3. Kubayini umma asike iineyi ezisithandathu zekhekhe alenze iineyi?

4. Ngubani owathola isineyi sekhekhe qangi? Ngubani owathola isineyi sokugcina?

5. Ngiziphi iingcenye ezintathu zekhekhe uLulu abhudanga azidla?

6. Kubayini uLulu angakhange abelane ikhekhe lakhe noSibi?

a) USibi naye ulitholile ikhekhe lakhe.

b) ULulu bekafuna ukudla isineyi soke ayedwa.

c) Izinja azilithandi ikhekhe.

7. Kubayini umma anikele uSibi ibhisikidi lezinja kunekhekhe?

8. ULulu uzabe aneminyaka emingaki eminyakeni elitjhumi ezako?

30

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 46, 72, 84, 106iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 73

Tlola ngobutjha imitjho elandelako bese ufaka amatshwayo angekho.

1. ‘awa sibi likhekhe lami leli’ kutjho ululu

2. ikhekhe lineembambo i-ayisinghi amatjheri kanye netjhokoledi

C. Ukutlola

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 122

Tlola indima engaba nemitjho pheze ebunane ngelanga elikhethekileko epilweni yakho,isibonelo umnyanya welanga lamabeletho nanyana umtjhado emndenini.

31

4. Wu amaphihliphihli anje !

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

amaphihliphihli, ukurhanyazela, itjhwaratjhwara, ukuzikhakhazisa,

ukurorobha

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

kuhlwengekile, ezirhanyazelako, nemigqomu, iimbhratjhi,

etjhwaratjhwareni, iinkwekwezana

32

Namhlanjesi lilanga lokugcina lethemu le. Ukusukela kusasa boke abantwana bazabe bakumaholideyi.

UMistresi Magalela uqalaqala magega netlasi yakhe.

‘Wu amaphihliphihli anje !’ kutjho uMistresi Magalela. ‘Boke abantwana kufanele bangisize sihlwengise ikumba le ngaphambi kobana sivale siye emaholideyini.’

UMistresi Magalela uletha amabhakede anamanzi anesibha, amatjhila, iimbhratjhi zokukorobha, amamobho kanye neentjhwaratjhwara zokufaka iinsila.

Sekusikhathi sokobana sihlanze, sihlanze, sisuse ithuli, sikorobhakorobhe begodu sithanyelathanyele. Ngemva kwalokho sizakuba nekumba ehle nehlwengekileko iinkolo nazivulako, kutjho uMistresi Magalela ebantwaneni.

Sinye isiqhema sabantwana sihlanza amafesdere asilaphazekileko. Woke umuntu urorobhile uyasebenza. Boke abantwana ngaphandle kukaThulani. Kunokobana ahlanze yena uzenzela imigadangiso yesandla emafesdereni.

33

‘Heyi, Thulani !’ ubizwa ngabanye. ‘Lisa ukudlala uze uzisisiza ukuhlwengisa !’

Kuba khona omunye othanda ukudlala angenzi litho, akakho lapho ?

Esinye isiqhema sabantwana sisula ibhodi. Woke umuntu urorobhile uyasebenza. Boke abantwana ngaphandle kwakaDeliwe. Kunokobana asize, ithuli letjhogo alenzileko lathaya lazala ikumba yoke ngaphakathi.

‘Heyi, Deliwe !’ ubizwa ngabanye. ‘Suka lapha ! Usibangela umsebenzi omnengi !’

34

Isiqhema sesithathu simatasatasa sihlwengisa amadeski ngeembhratjhi namanzi anesibha. Woke umuntu urorobhile uyasebenza. Boke abantu ngaphandle kwakaThabo. Kunokobana ahlwengise, umsanyana olelesako lo utswitswizela amanzi anesibha eenhluthwini zakaNosiphiwe.

‘Heyi, Thabo !’ ubizwa ngabanye basilingekile. ‘Lisa into oyenzako le uze uzosisiza sihlwengise !’

Kuba khona omunye othanda ukudlala angenzi litho, akakho lapho ?

35

Esinye isiqhema sabantwana sithanyela phasi begodu sithulula nemigqomu yeenzibi.

Woke umuntu urorobhile uyasebenza. Iye woke umuntu uyasebenza ngaphandle kwakaMathula. Akalemuki bona kunomgodi emgqomini weenzibi njenganje sekunomjeje omude weensila phasi omlandelako ngemva kwakhe !

‘Heyi, Mathula !’ ubizwa ngabanye. ‘Qala bona wenza ini ! Lisa ukubhudanga ususe amaphihliphihli wakho la !’

36

Isiqhema sokugcina sihlanza imithangala besenza nesiqiniseko sokobana woke amaphosta kanye namatjhadi webodeni ahagwe kuhle.

Woke umuntu urorobhile uyasebenza. Iye, boke abantwana ngaphandle kwakaFanezi. Ubeka amanye wamakarada anamaledere emthangaleni ngendlela engakalungi !

‘Heyi, Fanezi !’ ubizwa ngabanye. ‘Qala bona wenza ini ! Kufanele alandelane bunje

a-b-c-d-e-f-g-h! Kufanele usebenze ngokuyelela khulu !’

37

Njenganje amafesdere ahlwengekile. Ibhodi nayo ihlwengekile. Amadeske ahlwengekile. Phasi nakho kuhlwengekile. Imithangala nayo ihlwengekile. Ikumba yoke nayo ihlwengekile !

UMistresi Magalela wathaba khulu ngalokho abantwana abakwenzileko.

‘Omunye nomunye wenu uzokuthola ikwekwezana,’ kutjho uMistresi Magalela akhupha iinkwekwezana zakhe ezirhanyazelako zerhawuda.

Alo uThulani, uDeliwe, uThabo, uMathula banoFanezi bona ? Ingabe nabo bazitholile iinkwekwezi ?

‘Iye ! Nabo bazozithola iinkwekwezi,’ kutjho uMistresi Magalela, ‘ngombana ekugcineni nabo bangisizile.’

Abantwana bazikhakhazisa tle ngomsebenzi wabo omkhulu kangaka abawenzileko. Bathabele ukubuyela godu ekumbeni yabo ehle ehlwengekileko ngethemu elandelako !

38

Isimbi yalila ukobana baye emakhaya.

‘Wure !’ kurhuwelela abantwana. ‘Sikhathi samaholideyi ! Khambani kuhle, ukhambe kuhle nawe, Mistresi Magalela ! Siyokuhlala sikukhumbula ! Awa kulungile sizakubonana ethemini elandelako !’ barhuwelela boke lokha nabagijima baphuma.

UMistresi Magalela wajama wabatatazela. Naye uthabe khulu ngombana iinkolo zivaliwe !

39

Wu amaphihliphihli anje!

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Yini ebeyingakalungi ngetlasi?

2. Ngimiphi yemisebenzi le esize ukobana kuhlwengiswe itlasi?

a) ukusula ibhodi

b) ukuthanyela phasi

c) ukuhlanza amafesdere

d) koke okungehla

3. Basebenzise ini abantwana ukobana bahlwengise itlasi? Faka itshwayo () eempendulweni ezifaneleko bese ubeka isiphambano (X) eqadi kwalezo ezingakalungi.

amamobho ipende

amatjhila iimbhratjhi

itjhogo amaphepha

4. Nombora imitjho ukusukela ku-1-4 ngokulandelana kwayo.

a) Boke abantwana bathola iinkwekwezi zerhawuda kuMistresi Magalela.

b) Itlasi beyisilaphazeke khulu begodu ihlangahlangene.

c) Itlasi beyiqaleka ihlwengekile begodu iyihle.

d) Abantwana basebenza ngamandla khulu ukobana bahlwengise itlasi.

40

5. Kubayini abantwana bebathabe kangaka lokha isimbi yokuphuma kwesikolo nayililako?

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 42, 84

Tlola umutjho ngobutjha uthome ngamagama onikelwe wona ngenzasi.

Namhlanjesi abantwana bahlwengisa itlasi.

1. Izolo ________________________________________

2. Kusasa ______________________________________

C. Ukutlola

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh.122

Yenza sengathi ungomunye wabantwana endatjaneni. Tlola indima ngelanga lakho lokuhlwengisa. Bewusesiqhemeni siphi? Kwenzekani? Nikela indima yakho isihloko.

Incwadi 1A

ISBN: 978-1-77580-667-7

IGREYIDI 3 INCWADI 1A INCWADI 1B

1. Ikowusu elilahlekileko2. Khuyini okulandelako azokwenza?3. Isineyi sokuphela sekhekhe4. Wu amaphihliphihli anje!

1. Ubaba usele nomntwana2. Ujikeleza3. Kuhle ukunikela4. Ijamo lesithombe

INCWADI 2A INCWADI 2B

1. Livilo lakabani leli? 2. Ifihlo3. Ngubani ophule ifesdere?4. Sibhaga nogogo

1. Sizani!2. Uphi uZenzile?3. Ikherodi elikhulu4. Siyabhaqelana

INCWADI 3A INCWADI 3B

1. UNyamela uya esitolo sezambatho2. Isobho yamatje 3. Lalela umbhino4. Ngubani ohlala la?

1. Afeke, ubaba uKawu!2. UMmoya neLanga3. Sengilungele ukukhamba4. Ebusuku eplasini

INCWADI 4A INCWADI 4B

1. Iimfiso ezintathu2. Lizinyo lakabani leli?3. Umqasana nekghuru4. ISewula Afrika yethu

1. Utjhontjhwana nentethe2. Idorobho lekhethu3. Ibhubezi nekhondlo4. Abazumi beenlwana

(begodu neNcwajana yeemBonelo zeemPendulo)Iincwadi zokufunda kilelizinga zinamakhasi amanengi, amatheksti anamakhai amanengi, imitjho emide, ukwehlukahlukana okunengi kwamaphetheni wemitjho, ilimi elinengi elisemthethweni kanye nelihlathululako, begodu nelwazi-magama elinothileko. Ukufunda njenganje sekuba yinto emane izenzakalele, kufakwa umfutho omnengi esifundweni sokuzwisisa kunokufuna ihlathululo yamagama kwaphela njengombana abafundi sebazifundela ngokukhululeka.

Iincwadi zokufundezi zinikela abafundi amathuba wokufunda ngeenqhema, ngokuhlahlwa, ngababili nangokuzifundela uwedwa.

ISINDEBELE

Iincwadi zokufunda ezihlelwe ngokwamabanga zeVula Bula zezinga 3 zenza bona abafundi abakwazi ukufunda msinya bakghone ukuphrakthisa. Incwadi yokufunda ngayinye ineendatjana ezine ezihlukahlukeneko, kufakwe hlangana amatheksti wemitlolo. Indaba ngayinye ithoma ngerhelo lamagama welwazi-magama kanye namagama ‘abudisi nakafundwako’ abafundi okulindelwe bona bawazi. Indatjana ngayinye ilandelwa mibuzo yesifundo sokuzwisisa, kanye nemisebenzi yelimi nokutlola ekhambisana ne-CAPS kanye neeNcwadi zokuSebenzela ze-DBE zeGreyidi 3.

Iincwadi zokufunda ezimbili kufanele ziqedwe ithemu ngayinye - Ithemu 1: Iincwadi zokufunda 1A ne 1B, Ithemu 2: Iincwadi zokufunda 2A ne 2B, Ithemu 3: Iincwadi zokufunda 3A ne 3B, Ithemu 4: Iincwadi zokufunda 4A ne 4B. Ipara ngayinye yeencwadi zokufunda (A ne B) zisezingeni elifanako yeke akukhethiseli bona umfundi uthomba ngayiphi ukuyifunda.

Visit the Vula Bula website to view or buy all materials

www.vulabula.co.za

top related