kasuta või kaotad! vivika halapuu, piaac programmi analüütik

Kasuta või kaotad!Vivika Halapuu, PIAAC programmi analüütik

XVII täiskasvanuhariduse foorum, 18.10.2013 Tallinnas

Vivika Halapuu, PIAAC programmi analüütik

Kasuta oma oskusi või kaotad need „The best way to develop and maintain skills is to use them“

- S. Reder -

Oskuste kasutamine on oskuste säilitamise ja arendamise seisukohalt väga oluline.

Oskuste kasutamine väljaspool tööd oskuste omandamise seisukohalt isegi olulisem.

Oluline siiski ka töökoha roll.

Kasuta või kaotad majanduslikus konkurentsivõimes

Indiviid Eesti tööturg hindab formaalharidust kõrgemalt kui

oskusi Ka oskustel siiski iseseisev väärtus Tööturul palgaga oskuste tasemest tugevamalt

seotud nende kasutussagedus tööl

Ettevõtja/riik Oskuste suurem kasutusintensiivsus seostub

kõrgema tootlikkusega

Korrelatsioon tööjõu tootlikkuse ja lugemisoskuse kasutussageduse (tööl) vahel

Oskuste kasutamine on oluline, kuid milline on oskuste kasutus Eesti

tööturul?

IKT oskuste, matemaatilise kirjaoskuse ja probleemilahendusoskuse keskmine kasutussagedus töökohtadel riigiti

NB! Eestis kasutab arvutit oma töös 64% hõivatutest. Uuringus

osalenud riikides keskmiselt 69%, Põhjamaades enam kui 80%.

Lugemis- ja kirjutamisoskuse keskmine kasutussagedus töökohtadel riigiti

Funktsionaalse lugemisoskus keskmine kasutussagedus tööl võrdluses selle oskuse keskmise tulemusega hõivatute hulgas

Miks see nii on? Kultuurilised iseärasused vastamisel? Tööturg vajab mingeid muid oskusi? Oskusi ei rakendata tööl piisavalt intensiivselt?

Teemegi liiga lihtsat tööd?

Millise kvalifikatsiooniga inimesi tööturul vaja on?

Analüüs põhineb PIAAC uuringus osalenute subjektiivsetel hinnangutel.

Kas Eesti kõrgharidusega tööjõud peab kõrgharidust oma töö saamiseks oluliseks?

27% kõrgharitutest ei vaja tööle saamiseks enda hinnangul kõrgharidust 10% Soomes 23% keskmiselt

Vaid 1% kõrgharitutest vajab doktorikraadi 5% Soomes 2% keskmiselt

Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (1)

Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (2)

Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (3)

Infotöötlusoskuste kasutussagedus ametialade lõikes (valik ISCO pearühmadest) (4)

Probleemilahendusoskuse kasutamine ja kirjutamine Soome ja keskmisega võrreldes üsna läbivalt madalam; lugemine, IKT madalamad vähem oskusi nõudvatel ametikohtadel

Kokkuvõtvad järeldused, sõnumid (1) Selleks, et saavutada kasvu, on oluline, et

inimeste oskused oleks heal tasemel ja et need heal tasemel oskusel leiaks tööturul rakendust Kõrgem sissetulek Oskuste taseme säilitamine, arendamine Kõrgem produktiivsus

Kokkuvõtvad järeldused, sõnumid (2) Oskuste keskmine kasutussagedus Eestis jääb alla keskmise. Tippu kuulume vaid IKT kasutussageduse poolest nende

hulgas, kelle töö IKT kasutamist nõuab. Enam kui kolmandik Eesti hõivatutest aga tööl IKTd kasutama ei pea.

Oskuste taseme ja nende kasutussageduse vaheline ebakõla on uuringus osalenud riikides laialt levinud: sellega puutub kokku ca iga seitsmes hõivatu (RV aruanne)

Teemaga tuleb tegeleda: oskuste kasutamata jätmine viib inimkapitali raiskamiseni; vajaminevatest madalamate oskustega inimeste puhul tootlikkus madalam.

Aitäh! Vivika Halapuu

vivika.halapuu@hm.ee