isindebele july 2017 draft curriculum statements/draft... · 2017-10-31 · imikhakha. ukwelula...
TRANSCRIPT
GEGC
GENERAL EDUCATION AND TRAINING CERTIFICATE FOR ADULTS
NQF LEVEL 1
DRAFT SUBJECT STATEMENT
ISINDEBELE
JULY 2017
GEGC
CURRICULUM STATEMENT FOR THE GENERAL EDUCATION AND TRAINING CERTIFICATE FOR ADULTS (GETCA)
Department of Higher Education and Training
123 Francis Baard Street
Private Bag X174
Pretoria 0001
South Africa
Tel: +27 12 312-5911
Fax: +27 12 321-6770
www.dhet.gov.za
© 2017 Department of Higher Education and Training
1
GETCA IHLELO LEZEFUNDO
ILIMI LESINDEBELE Okumumethweko
Isingeniso ........................................................................................ Error! Bookmark not defined.
Iminqopho ...................................................................................................................................................... 6
Imiphumela yokuqeda ikhwalifikhetjheni ...................................................................................... 8
Isilinganiso semiphumela yokuqeda ikhwalifikhetjheni .......................................................... 9
Ihlelo lokuhlola .......................................................................................................................................... 11
Ukuhleleka kwamaphepha weenhlahlubo..................................................................................... 13
Imihlahlandlela yabafundisi kanye nalabo abazokuthuthukisa
iinsetjenziswa ............................................................................................................................................. 14
Imihlahlandlela yemisebenzi ............................................................................................................... 17
Imibono ngelwazi langaphambili kanye namakghonofundwaError! Bookmark not defined.
UMMONGO 1: ILIMI NOKUZITHUTHUKISA .................................................................................. 24
Isingeniso ................................................................................................................................................. 24
Isizathu sokukhethwa kokumunyethweko ............................................................................... 24
Isakhiwo sokumunyethweko .......................................................................................................... 25
UMMONGO 2: ILIMI NEPHASI ELISIZOMBILEKO ................................................................... 35
Isingeniso ................................................................................................................................................. 37
Isizathu sokukhethwa kokumunyethweko ............................................................................... 37
Isakhiwo sokumunyethweko .......................................................................................................... 37
UMMONGO 3: ILIMI NOMSEBENZI ................................................................................................... 38
Isingeniso ................................................................................................................................................. 49
Isizathu sokukhethwa kokumunyethweko ............................................................................... 49
I-English kanye nesakhiwo somsebenzi wokumunyethweko .......................................... 49
UMMONGO 4: ISIKO LABANTU, ZEMITLOLO NOKUZITHABISA ........................................ 50
Isingeniso ................................................................................................................................................. 56
Isizathu sokukhethwa kokumunyethweko ................. Error! Bookmark not defined.
Isakhiwo sokumunyethweko .......................................................................................................... 57
Ama-iri wokufunda aphakanyisiweko ............................................................................................ 64
Ingcenye .............................................................................................................................................................
Izakhiwo zelimi ezifaneleko ......................................................................................................................
Iimphakamiso ngemisebenzi ....................................................................................................................
Iimbonelo zemibuzo .....................................................................................................................................
Page 2
GEGC
Isingeniso
Ihloso yesitifikeyidi seFundo Mazombe kanye neBandulo mayelana nabafundi esele babaDala (i-GETCA) inikela ubufakazi bokobana abafundi esele babadala banesisekelo selwazi elidzimelele eemfundweni ezilandela umthetho othileko, iindlela zokwenza, amakghonofundwa kanye nokumagugu. Amakghonofundwa la athuthukisa ihlalakuhle, ipolotiki nokuzibandakanya emnothweni ngendlela efaneleko. Okhunye godu abumba isisekelo seragelo phambili nokufunda begodu/ nanyana indlela ehlekelileko yokufunda, kanye nokwenza ngcono ikghonakalo yokobana abafundi bakghone ukuthola umsebenzi. Lendlela emahlangothi-manengi kwezefundo ifuna ukuthuthukiswa ngokupheleleko kwabafundi esele babadala. Abafundi kungenzeka baphume esikolweni nanyana baphazanyiswe yindlela yokufunda nokufundiswa eenkolweni. Ihlelo lezefundweli lifuna abafundaba bavuseleleke ngobutjha ukuze bazibandakanye ngokupheleleko kumikhakha yehlalakuhle ngokomnotho kanye nokuphakamisa izinga lokuthuthukisa amazinga wobulungiswa nokulingana enarhenabo. Lehloso ehlanganisa koke ngokufundiswa kwabafundi esele babadala ifuna indlela yokufundisa ehlukileko kunaleyo elandelwa eenkolweni. Ngokunjalo, ihlelo lezefundo lamalimi wesintu we-Afrika belikhetha indlela yokufundisa ngokwehlalo namasiko elenza lokhu okulandelako: ukuvuselelwa kwamasiko, ukuqinisekiswa kokuzazi kwabo ngokwevelaphi yabo, nokufinyelela iindlela zokwakha ilwazi kanye nemiqondo. Koke lokhu okungehla kusisekelo sokuthuthukisa umfundi osele amdala ngokupheleleko. Ukwethulwa kwehlelo lezefundo Amakghono aqakathekileko athuthukiswako ehlelweni lezefundo le-GETCA ngilawa alandelako:
Ikghono lokuthuthukisa iingcenyana eziluliweko zomsebenzi otlhanyiweko otjengisa ibandulo elizwakalako lomkhumbulo begodu/nanyana ukuthuthukiswa kwengcoco enqophileko nanyana ipikiswano okuqaliswe kiyo;
Ikghono lokufunda umsebenzi otlhanyiweko ongeziweko, ukuyihlaziya ukobana uhlukanise amaphuzu aqakathekileko, ukucabangisisa ngalokhu bese ubika nanyana ucoce ngemibono nemicabango esuselwa kilokho okucabangisiswa ngakho;
Ukuhlobanisa imicabango nemibono ebuya emahlelweni wefundo ahlukahlukeneko nalokho okwenzeka ephasini mazombe, endaweni nokwenzeka epilweni yomuntu ngokwakhe;
Ukuqinisekisa indlela yokwenza ifundo izwakale ibe ngesebenza ngokufaneleko ukuze kuthuthukiswe ipilo yomuntu nomphakathi
Page 3
GEGC
abafundi abahlala kiwo, endaweni abasebenza kiyo kanye nemaphilwenabo.
Ukobana kuzuzwe lokhu, ukufundisa nokuhlola ku-GETCA kufuna abafundi bathuthukise iindlela ezifaneleko kanye namakghonofundwa ukobana bakwazi ukuzakhela iingcenye zemitlolo eluliweko bese bazinikela isikhathi esaneleko ukobana babuyelele kanengi (baphrakthise). Abafundi banikelwa imithetho eziinkomba ukobana ibasekele ukuthuthukisa leendlela zokwenza namakghonofundwa. Umfundi ngamunye uyakhuthazwa ukobana acabangisise ngalokho akufundako ngendlela etjengisa bona akusikho ukutjheja imicabango, imibono nelwazi elifakwe kilelihlelo lezefundo kwaphela, kodwana bakwazi ukubumba ukuzazi ububona babo. Imimongo efundiswa kilelihlelo lezefundo nginasi: ilimi nokuzithuthukisa komuntu, ilimi nephasi elisizombezileko, ilimi nendawo yomsebenzi kanye nesiko elithandwa babantu abanengi, zemitlolo kanye nezokuzithabisa. Nasele kukoke, imimongo le ilungiselelwe indlela yokuzwisisa ilimi njengento yokuqinisekisa ukuzazi wena kanye nokuthola amasu wokwakha ilwazi nemiqondo kubafundi esele babadala. Silifundelani ilimi lesiNdebele Ukufunda ilimi lesiNdebele kuyisika yamahlelo wokufunda: ukwazi nokuzazi. Abantu abakhuluma isiNdebele banomlando wokobana ilimi labo liyanyazwa, leqiselwa amehlo, kwehliswa nesithunzi sabo begodu kuqalelwa phasi nendlela okuqalwa ngayo ilimi labo lokha nalimadaniswa namalimi wezinye iinarha. Ngaphandle kokuqinisekisa khudlwana ukuzazi kwabo/amasikopilwabo (akhambisane namalimabo), ikghono labo lokufinyelela ilwazi ngokuzethemba nalo ngokunjalo beleqiswa amehlo lokho kwabangela bona abanye bangasayingeni kuhle indaba yesikolo nokobana bazinyaze. Lokha nabafundiswa kuhle ngokusebenzisa iindlela ezibavula imikhumbulo, ilimi lesiNdebele liba sisekelo sokuthuthukisa ukuzazi ubuwena nokwakha ilwazi nomqondo kubafundi esele babadala. Nabafundiswe ngendlela efaneleko bazokwazi ukuzivulela amathuba wokuzibandakanya kwezomnotho kanye nehlalo ngemisebenzi nanyana ngokuragela phambili ngefundo. Ituthuko yokuzazi ubuwena iyipumelelo ekulu. Lokhu kusiza ekwakheni izakhamuzi ezizibandakanya ngokupheleleko kwezomnotho, kwezepolotiki nakuhlalakuhle yenarha bafake isandla ekuthuthukiseni inarhabo.
Page 4
GEGC
Njengombana kuveziwe ngehla, indlela elandelwako kilesisifundo itjhide khudlwana kileyo okufundiswa ngayo ngaphasi kwehlelo lokufundisa lefundosisekelo. Isifundwesi sihlelwe ngendlela ebonelela labo abakhuluma ilimi lebele (abalimunyileko) kanye nalabo abangakalimunyi kodwana abakghonako ukulisebenzisa. Ngokwazi bona isiqhema sabafundi esele babadala linezimo zepilo ezihlukeneko, ihlelo lefundweli lakhiwe phezu kwekambisolawulo eqalelele ukutjhugutjhuguluka nokukhambisana namaphilo wabafundi. Ngikho-nje, ihlelo lezefundweli lisekelwa ngokwendlela yokuqala ihlalo namasikopilo okuyinto egandelela khudlwana bona abakhulumi belimi balisebenzise njani kunokuqala bona isakhiwo selimi sinjani. Ngamanye amagama, ukusifunda nokusifundisa isiNdebele kufanele kubonwe ngelihlo elizombeleze ihlalo nesikopilo. Ukuqinisekisa ukuzazi ubuwena nokwenza ngcono amakghono wabafundi esele babadala ngokuthuthukiswa kwehlalakuhle nezomnotho, amasiko kanye nomlando kuzakuba maphuzu aqakathekileko kilelihlelo lezefundo. Indlela yokufundisa isiNdebele ngokusebenzisa ihlalo namasikopilo, iqala ifundo njengekambiso yokwakha amatshwayo nemiqondo (isimiyothiki) lapha ukubambisana emisebenzini eyenziwa babantu kuqakatheke khona. Ihlaba iindlela zokuphathwa kwamakghonofundwa nokucabanga ezinqophileko nezenza izinto zilandelane nalezo ezihlukanisako. Ibuye iphakamise bona umqondo kufanele ube mumongo wananyana ngiliphi iyunithi lesifundo. Ibumbe iingcenye eziqakathekileko zomkhakha ngamunye wesifundo. Lendlela inikela ukutjhida kweendlela zokwazi ezikhambelana nekambisolawulo yesintu yo-Ubuntu (Ngingilokho engingikho) lapha ubujamo namatjhebiswano wokubusana atholakala khona. Ngalokhu-ke, iziko lokufunda kufanele livezwe ngawo woke amahlangothi wobudisi balo kunokobana amakghonofundwa nelwazi kwethulwe kukodwa. Ngokuyelela ilwazi umfundi esele amdala analo, kuzakugandelelwa lokho abafundi esele babadala abakulethako kobunye nobunye ubujamo befundo njengabantu abamajadu ekwenzeni iinhlathululo nekurarululeni imiraro. Indlela epheleleko yelimi idlala indima eqakathekileko ekuthuthukiseni ilemuko lokuhlukahlukana, lokuba ndawonye, ihlalakuhle nobulungiswa kwezebhoduluko, amalungelo wobuntu kanye netjhuguluko. Abafundi esele babadala abalandela ihlelweli lezefundo bazakusebenzisela ilimi labo iminqopho ehlukahlukeneko epilweni yabo yobudala. Lokhu kufaka hlangana ukungenelela nokuzibandakanya efundweni eragela phambili, itjhebiswano emsebenzini nokuzibandakanya emikhakheni yamasiko,
Page 5
GEGC
yehlalakuhle, yomnotho neyepolotiki. Ngokuyelela indlela yesikopilo, umnqopho wehlelo lezefundweli kusebenzisa imithombo esemthethweni ukwenza ngcono amakghono wokuthintana, imikghwa yokucabanga nokusetjenziswa kwelimi kanye nokuveza izinto ngeendlela ezifaneleko. Kuzakufakwa neendleleni ezihlukahlukeneko zokwethula ukuhlangabezana neendingo ezihlukahlukeneko zabafundi esele babadala. Ihlelo lezefundweli lisebenza ngokucabanga bona umfundi okhona okungasenani unelwazi lokusebenza kwelimi lesiNdebele.
Page 6
GEGC
Iminqopho
1. Ukuhlola ukusetjenziswa kwelimi njengendlela yokuveza imikghwa yesikopilo nokusebenza kwalo. Lokhu kuzokusiza abafundi esele babadala ukwenza lokhu:
1.1. Ukubumba nokuqinisekisa ukuzazi kwabo ngokukhambisana nomlando wamasikopilo; 1.2. Ukwenza ngcono ilimi labo kanye nokusetjenziswa kwalo ebujameni obuhlukahlukeneko; 1.3. Ukukhulumisana nokuhlathulula ilwazi ngendlela efaneleko;
2. Ukusebenzisa ilimi njengendlela yokuzibandakanya nezephasi ngelihlo lokuhlaba;
3. Ukunikela abafundi esele babadala amathuba wokufunda aqakathekileko ukwenzelela bona bakghone lokhu:
3.1. Ukulemuko ukuqakatheka kwelimi emaphilwenabo wangamalanga; 3.2. Bazizwe bazethemba ngokusebenzisa nokuzibandakanya ebujameni obuhlukahlukeneko; 3.3. Ukubalungiselela ukobana baragela phambili neemfundo lapha ilimi lesiNdebele liba sisetjenziswa, ingasi ngelimi kilezomfundo ezifundiswa ngelimi lesiNgisi.
4. Ukuthuthukisa iindlela zokusebenzisa ilimi ezenza bona bakwazi lokhu:
4.1. Ukulalela nokukhuluma ngendlela esebenzako; 4.2. Ukufunda, ukukhulumisana nokuzwisisa imihlobo ehlukahlukeneko yemisebenzi etlhanyiweko; 4.3. Ukukhuluma ngokuzethemba ngesiNdebele lokha nabakhulumako nalokha nabatlolako; 4.4. Ukukhiqiza nokutsenga iindlela ezihlukahlukeneko zokukhulumisana ngendlela efaneleko ezikhambisana nobujamo; 4.5. Ukungena nokuzibandakanya ngepumelelo eendaweni zokusebenza.
5. Ukuthuthukisa nokugcugcuzela ithando lezemitlolo, ubukghwari bomlomo, umbukiso, iinkondlo namafilimu; 6. Ukukhuthaza ikghono lokuzitlamela Kanye nokuzakhela imifanekiso ngelihlo lomkhumbulo;
Page 7
GEGC
7. Ukuthuthukisa ikghono lokutsenga imisebenzi etlhanyiweko ngelihlo elibukhali kuzwisiswe imithelela ekhona ekuthatheni iinqunto ngezimo zepilo yamambala.
Page 8
GEGC
Imiphumela yokuqeda ikhwalifikhetjheni
Ekupheleni kwekhosi le abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu: 1 Ukulalela nokukhuluma mayelana neminqopho ehlukahlukeneko, ubujamo
kanye nabamukelilwazi; 2 Ukufunda nokubukela imisebenzi etlhanyiweko ukobana bazwisise nokuhlola ngelihlo elihlabako bese baziphendulela kumisebenzi ehlukahlukeneko yezemitlolo etlhanyiweko nakuleyo engasiyo yezemitlolo. 3 Ukutlola nokwethula mayelana neminqopho ehlukahlukeneko nabamukelilwazi ngokusebenzisa imithetjhwana neendlela ngokufaneleko ebujameni obuhlukahlukeneko. 4 Ukusebenzisa izakhiwo zelimi kanye nemithetjhwana ngendlela efaneleko.
Page 9
GEGC
Ihlelo lendlela yokufundiswa kokufunda nokutlola kanye nesilinganiso
samazinga wemiphumela yokuqeda ikhwalifikhetjheni Iindlela zokwazi, ukucabangisisa nokwahlulela mayelana nokuhlakanipha komkhumbulo vele vele sezikhona kwezehlalo yabantu kanye nakumasikopilo. Ukuba khona kwezinto kundalo nemibono kufanele kukhanjiswe ngendlela efaneleko ukobana kunikele lelo nalelo gadango lokobana ilwazi lithuthukiswa njani begodu lihlathululwa njani. Njengombana iimfundo ngemihlobo yelimi kuziziznto eziqakathekileko mayelana neendlela ezithileko zokucabanga, kuqakathekile ukuqala lokho amalimi wabantu akuvezako ngalokho okwenzeka nakucatjangwako. Irhubhululo liveza bona amalimi wabantu we-Afrika anamatshwayo wekulumo-pendulwano, alandela umthetho wokukhuluma nokuthemeleza, lokhu kokubili kwenza bona umfundi akghone ukucabanga ngokungeneleleko. Ngesimanga sokobana sekukhona amazinga wokucabangisisa asele aphezulu (iindlalelo ezinengi zokucabanga ngokungeneleleko zenzeka ngasikhathi sinye), iindlela zekambiso yekulumo kanye nelwazi zikhamba kabuthaka kunangendlela engalindelwa ngayo kukambiso yelimi lamaNgisi. Ngombana umfundi kufanele ahlanganise elwazini elikhona elingasitjhatjhalazi nakancani, amalimi la siwabiza ngokuthi malimi athwesa umfundi igunya lobunikazi belimi okuphikisana nalawo malimi anqophisa izinto poro okungilawo abizwa ngokuthi malimi athwesa umtloli igunya lobunikazi njengesiNgisi. Njengamalimi athwesa umfundi igunya lobunikazi belimi, zisuka phasi nje abafundi baba nesitjhijilo sokuzicabangela (izinga 3- kufakwe hlangana izinga loku-1 nelesi-2). Ngamanye amagama lendlela yokwenza into izwakale kanye nokucabanga ikghonakaliswa miqondo etholakala ekuzwakaleni komhlobo welimi. Irhubhululo liveza bona ukuzwisiseka okwenzeka emalimini wesintu we-Afrika njengelesiNdebele kukhetha ikulumo enganqophiko, ehlobisako, elulako begodu nekulumo enungwe ngeenthombe-ngqondo, ezisekelaiindlela zokucabanga ezingakanqophi, ezitjhugulukako nezithemelezako nezithabaleleko begodu zihlele izinto zokana ngendlela yokufunda nokutlola engafaniko nehlelo lendlela yokufunda nokutlola eyatlanywa ngu-Bloom nanyana ngu-Barret. Lokhu akuqaleki kunokukhambisana “nomqondo otjhatjhalazi” (qala ukurhunyutjhwa okwenziwe ku-CAPS) lokha ukuhlela ngobutjha kungatjho “ukulandelana kwamagama njengombana anjalo” kodwana kutjhiwo ukwengeza nokuhlela izinto ngobukghwari bazo ngeendlela
Page 10
GEGC
ezingasitjhatjhalazi/ezingabonakali lula kumfundi. Lokhu kufuna bona umfundi ahlanganise okuyinto yamambala nokuneenthombe-ngqondo ukobana akuzwisise. Ukuhlola kwenziwa ngeendlela ezingakanqophi, abafundi kufanele bazicabangele emsebenzini otlhanyiweko oluliweko ukobana okuliqiniso ngikuphi. Abafundi kufanele bazwisise emsebenzini otlhanyiweko ukobana imikghwa yeqiniso ngimiphi. Isakhiwo selimi esibeka igunya lobunikazi belimi kumfundi, yeke, sivumela amaqhinga wokucabanga nokusebenzisa ilimi ngesikhathi sinye ngendlela etjhugulukako, enganayo imibandela nepandepande njengale evezwe kilomdwebo woku-1 ongenzasi. Umfanekiso 1: Ihlelo leendlela zokufundiswa kokufunda nokutlola kumalimi woBuntu
Isakhiwo sokuhlelesi sitjengisa bona ithekzonomi yamalimi wabantu isipara, isiyingilizi begodu igobene ekhabo layo. Ngalokhu-ke, ukucabangisisa, ukuhlanganisa, ukwelula, ukuhlola, ukuhlela ngobutjha kubumba ihlanganisela yokucabangisisa, okutjengisa itjhebiswano elingapheliko. Isakhiwesi sokuhlela sitjengisa bona ukucabangisisa nokuhlanganisa kuqakatheke khulu ngombana kufuna bona umfundi abe nomkhumbulo ongeneleleko ofaka hlangana neminye imikhakha. Ukwelula nanyana ukungezelela nokuhlola ngendlela engakanqophi, ngakwelinye ihlangothi, nakho kufuna bona umfundi acabangisise. Okulandelako kukobana itjhebiswano phakathi neengcenyanezi lingelizombelezako elisiyingilizi begodu akukho ukulandelana. Kunalokho kunetjhebiswano elingapheliko lokweyama hlangana emkhumbulweni womuntu okukhambisana nendlela yoBuntu: umuntu mumuntu ngabantu.
Ukuhlela ngobutjha
Ukuhlola
Ukuhlanganisa
Ukwelula/ukungezelela
Ukucabangisisa
Page 11
GEGC
Isitjengiso sesilinganiso /Amasu wokulinganisa Ngesimanga sokuzomba nangokuba budisi ngokwemvelo kweendlela zokuthintana elimini lesiNdebele, isilinganiso esilinganako sesakhiwo sidizayinwe ngehla. Ngokuvamileko, koke ukuhlola eemfundweni zamalimi wesiNdebele kuhlelwe magega namaretjhiyo alandelako: Ingcenyana Ihlathululo Inani Ukucabangisisa
Imibuzo etlhoga ukobana abafundi bahlathulule imilayezo engakavezwa tjhatjhalazi emsebenzini otlhanyiweko.
20
Ukuhlela ngobutjha Imibuzo efuna abafundi bahlele ngobutjha ilwazi elitjhatjhalazi elivezwe emsebenzini otlhanyiweko. Lokhu kufaka hlangana ukucoca indaba ngobutjha nokurhunyeza.
20
Ukuhlola Imibuzo efuna abafundi baphumelele ngokwahlulela okudzimelele kumfundi ngokwakhe, okulindelwe mphakathi kanye nemikghwa. Ukufaneleka kwamasiko kuyinto eqakatheke khulu.
20
Ukuhlanganisa Imibuzo efuna abafundi babe bafundi abamajadu/abakghona ukucocisana begodu
20
Page 12
GEGC
bakghone ukusebenzisa amaqhinga wokurhunyeza ukobana bahlanganise ilwazi langaphakathi nelwazi elingaphandle kwemisebenzi etlhanyiweko nanyana ilwazi elifanako nelemisebenzi etlhanyiweko ehlukeneko bese bahlanganisa lokhu benze into epheleleko nezwakalako.
Ukwelula Imibuzo efuna abafundi bakhe ngobutjha imisebenzi etlhanyiweko etjengisa ubukghwari nalokho okungeziweko egade kungatholakali emisebenzini etlhanyiweko emithombo yamambala.
20
Tjheja. Iinlinganiso ziveziwe kodwana akusizo zamambala. Abafundi kufuneka bathathe ongehla kowodwa balawulwe mhlobo womsebenzi. Imiphumela yezinga lokuqeda ikhwalifikhetjheni lilinganiswa ngalindlela elandelako:
Ukulalela nokukhuluma 20% Ukufunda Nokubukela 30% Ukutlola Nokwethula 30% Imisebenzi yelimi 20%
Page 13
GEGC
Ihlelo lokuhlola
Amamaksi wokugcina wokuhlolwa kilesisifundo azakutholwa ngokutlola isihlahlubo esisodwa sangaphandle.
Isikhathi: Ama-iri ama-3
Ukwabiwa kwamamaksi: Amamaksi ama-300
Ihlathululo Amamaksi
Isilinganiso
A. Ubujamo belimi
Isifundo sokuzwisisa nelimi
Ukuzwisisa iinthombe nesiko
Umsebenzi otlhanyiweko wobujamo
60
40
40
B. Zemitlolo, ifilimu kanye neenkondlo 80
C. Umtlolo womuntu ngokwakhe, ohlathululako nanyana oveza imibono
80
Isakhiwo samaphepha weenhlahlubo
Amaphepha weenhlahlubo kufanele afake lokhu okulandelako:
Isifundo sokuzwisisa esisodwa samagama ama-300-400. Imibuzo yesifundo sokuzwisisa kufanele ifake woke amazinga walokho okufundiweko akhambisana nomhlobo welimi lesiNdebele: ukucabangisisa, ukuhlela ngobutjha, ukuhlola, ukuhlanganisa (qala isitatimende se-NASCA). Nakungenzeka kusetjenziswe umsebenzi otlhanyiweko omude, ungasetjenziselwa godu nokuhlola ihlelo kanye nezakhiwo zelimi. Ngakwelinye ihlangothi, umsebenzi otlhanyiweko omfitjhazana onamagama (ama-250-300) ungasetjenziswa kanye nomunye godu umsebenzi otlhanyiweko omfitjhani (onamagama ama-150 – 200) ukuhlola ilimi nehlelo.
Umsebenzi otlhanyiweko obonwako ofana nobuciko nobukghwari, isikhangiso, iphosta yefilimu nanyana iinthombe zamalunga womndeni.
Isiqetjhana esincani somtlolo wobujamo nanyana wokuthintana ngokukodwa kwalokhu okulandelako:
o I-imeyi yombuzo, wokuthokozisa nanyana wesinghonghoyilo; o Incwadi eya ku-editha; o Incwadi emkhambisani yesibawo somsebenzi; o Ikulumo elungiselelweko;
Page 14
GEGC
o I-athikili yeendaba; o Ubunzinzolwazi beendaba zeenqhema (Ibhlogo).
Isigaba sezemitlolo esihlola indatjana nanyana inovela, ifilimu kanye nekondlo.
Ukutlola zobukghwari ngeenhloko ezikhethwako, okungenzeka kube ngezicocako, ezihlathululako nanyana ezingakahleleki.
Imihlahlandlela yabafundisi kanye nabathuthukisi beensizakufunda
Umfundi we-GETCA Kufanele kukhunjulwe bona umfundi owenza ihlelo lezefundo le-GETCA kungenzeka kutholakale bona akakalandeli indlela yokufunda evamileko kilekhwalifikhetjheni. Izinga, ubungako balo kanye nekhwalithi yelwazi lefundo yangaphambilini yabafundi kungenzeka ihluke khulu. Iminyaka yobudala yabafundi esele babadala ingahluka, ukusukela ebantwini abadala abasesebatjha ukuya kilabo esele bakhulile. Kungenzeka kube nesikhathi eside bagcina ukuzibandakanya emisebenzini yokufunda, kanti abafundi bazakuba sezingeni elihlukahlukeneko ngokwemizwa nangokomkhumbulo. Umfundi we-GETCA kungenzeka kube mumuntu ongasebenziko, nanyana kungenzeka kube mumuntu osebenza amatorho nanyana osebenza woke malanga. Yeke, kungenzeka aphathe inani leembopho kanye neemfundo zabo ngesikhathi sinye. Okuqakatheke khulu, nalokha ihlelo lezefundweli lingelesiNdebele, kunekghonakalo yokobana inengi labafundi abenza isifundwesi kungenzeka kube ngilabo abangalikhulumiko ilimi lesiNdebele. Indlela ihlelo lezefundweni elifuna ukutjheja ngakhona iindingo zabafundi:
1. Ukuthuthuka kwepilo yomfundi: Ukuze kutjhejwe iindingo ezihlukahlukeneko zabafundi esele babadala be-GETCA nokuthuthukisa isiko lokufunda ubuphilo boke, ihlelo lezefundweli lisebenzisa ikambiso eragela phambili yokuziveza ubuwena ngokwendlela yejenali etloliweko. Abafundisi nalabo abathuthukisa iinsizakufunda kufanele bahlale bavulekile bayelele bona umfundi kungenzeka akhethe ukusebenzisa amalimi ambalwa lokha nakakhulumako [ukutlola ngamalimi amathathu]. Ngokusebenzisa amalimi ambalwa nakutlolwako igandelelo liba kumithetjhwana yalokho okukhulunywa ngomlomo kanye nokuthuthukiswa kwamaphimbo amanengi ngokutlola. Lomhlobo womtlolo angeze wenzelwa umhlobo owodwa welimi kwaphela.
Page 15
GEGC
Ngokukhambisana nobunjalo betjhebiswano labafundi ababakhulumi belimi lesiNdebele emphakathini, kukhuthazwa tle ukobana abafundi banikelwe amathuba aneleko wokwabelana nabangani nabafundi kanye nabafundisi ngeendaba eziphathelene netuthuko emaphilwenabo. Ukobana bazuze ngefundo imisebenzi yokutlola izobasiza ukobana bacabange khudlwana ngalokho abakufundako nangeenhloko abazifundako babuye godu bacabange ngokukhambisana kwefundwabo nepilwabo yamalanga woke.
Umsebenzi wejenali ebulimi-nengi ingalindlela elandelako:
a. Ivumela abafundi ukobana bazijayeze (baphrakthise) ukunande batlola kodwana ngaphandle kokuba nevalo lokobana ukutlola kuzakuhlanganiswa nokuhlola; b. Inikela umfundi ngemininingwana okungeyakhe emayelana neragelo phambili ekukhambeni kwesikhathi ngeemfundo zabo begodu ingafaka nesihlathululi-mezwi okungesakhe nange umfundi nanyana umfundisi akhetha ukufaka umsebenzi lo; c. Isiza ekutheni umuntu azibuthelele; d. Isiza abafundi bona babe nesazelo sokuzibandakanya ekambiswenabo yokufunda, ukuzibandakanya nokuhlaziya iphasi elibazombileko ngelihlo elibukhali.
2. Imisebenzi etlhanyiweko mayelana nokufunda kanye nokuhlaziya: Kuyeleliswa abafundisi bona bakhuthaze abafundi ukobana bafunde imisebenzi etlhanyiweko abahlangabezana nayo ngamalanga. Ukuvumela abafundi ukobana balethe imisebenzabo etlhanyiweko abazikhethele yona: Kungaba mkhangiso ogadangisiweko, itlibhu yefilimu yeendaba zemiphakathi, umsebenzi wezobukghwari (isib. idzila). Ukuhlaziya okwenziwa etlasini kuvula imihlobo eminengi yamathuba wefundo. Okhunye godu kukhuthaza ukuzibandakanya kwabafundi okuragela phambili nokuhlaziya okungezekileko. Kukhuthaza godu nelemuko lamasiko kubafundi ephasini elibazombileko kanye nokuzazi bona ngokwamasiko. Abafundi kufanele basizwe ekutholeni imisebenzi etlhanyiweko yezemitlolo ezwakalako eletha ukulingana kodwana ibe godu neentjhijilo zokuba negugu kwezefundo. 3. Isakhiwo sehlelo lezefundo
4. Ihlelo lezefundweli, lilandela indlela yokufundisa ngokwemmongo lapha amakghonofundwa amakhulu wokuthintana esele avele akhona.
Page 16
GEGC
Mayelana nehlelo lezefundo elamukela indlela yehlalo nesikopilo lapha kutjhejwa khudlwana bona yini abakhulumi belimi abakwenzako ngelimi kunokobana kutjhejwe bona imithetjhwana yelimi injani, kuqakathekile ukunzinzisa ntanzi imisebenzi yelimi. Ngamanye amagama ihlelo nemithetjhwana yelimi kutholakala ebujameni bokusetjenziswa kwelimi. Ngesimanga sokobana ihlelweli lezefundo litjheja ukwakha ilemuko elifaneleko lefundo eliphrakthikhali, elinokutjhuguluka mayelana nomfundi we-GETCA. Ihlelweli nemithetjhwana yelimi kufakwe kummongo ngamunye. Ilwazi lokusetjenziswa kwezakhi zelimi- okuthi inengi labafundi abasafundako ababa nobudisana bokuqalana nakho –kuba yinto abayizwisisisa msinya ngombana kukhambisana nendlela abasebenzisa ngayo ilimi. Imiphumela yokufunda ephathelene nemithetjhwana yelimi nayo ifakiwe kumiphumela yokufunda yommongo ngamunye begodu ayikarhenyiswa iyodwa. Ukufundiswa kwehlelo kufakwe ngepumelelo ebujameni bokusetjenziswa kwelimi.
Imihlahlandlela yomfundisi • Abafundisi, ababanduli nabafundisi bakhuthazwa khulu ukobana
bamukele nanyana basebenzise indlela yehlelo namasikopilo lapha itjhejo lingekho khudlwana ekutheni ilimi liqaleka njani (ukubumbeka) kodwana lisekutheni abakhulumi belimi benzani ngelimi.
• Ngokudzimelela ekambisweni yesintu yo-Ubuntu, okupheleleko ingasi ingcenye yakho kuzakutjhejwa khudlwana. Lelihlelo lefundo lizibophelela kilezondingo zokuthuthukisa ubuwena bomfundi kanye nefundo eragela phambili emaphilwenabo. Abafundisi kufanele balandele indlela yokuhlanganisa immongo ukobana bakhe ukuhlangana phakathi kwemmongo basebenzise okumunyethweko okukhambelanako. Iimbonelo zalokho okungaba nekghonakalo yokuhlangana nendlela abafundi abangatjhuguluka ngayo butjhelela hlangana nemmongo iveziwe ngaphakathi kweenhloko.
• Ukutholakala nokufaneleka kwesiko kumfundi, ukutjhugutjhuguluka kwendlela nesifundo nokuthuthukiswa kokuzazi komfundi nefundo ethatha isikhathi eside kuziinsekelo lezo ihlelo lezefundweli elakhiwe kizo, ngalokho-ke, abafundisi kufanele baragele phambili nokukhuthaza abafundi ukobana bafunde imisebenzi etlhanyiweko leyo abafundi aba abahlangana nayo mihla namalanga kunokobana bafunde kwaphela leyomisebenzi etlhanyiweko equntelwe bona abafundi. Abafundisi kufanele bazame ngaso soke isikhathi ukobana bangezelele amaklasi wabafundi ukobana abe yindawo yamambala yokufundela.
• Amanye amaphuzu wehlelweli lezefundo angafundiswa njengeemfundo
Page 17
GEGC
“ezizijamele zizodwa” nanyana “ngesikhathi esisodwa” kodwana ezinye iingcenye zitlanyelwe ukusetjenziswa nokobana ziragele phambili nokwenziwa bona zibe nekghonakalo yokungenzeka (ephrakthikhali).
• Ababanduli bayakhuthazwa ukobana bakhe ubudlelwano ngokunande bacoca nabafundi babo, okutjho bona babavumele ukobana baragele phambili ngokuhlola iindingo zabafundi. Ababanduli bakhuthazwa nokobana bamukele ikambiso yetjhuguluko ukobana baqinisekise bona ifundo ihlala ingefaneleko begodu inesizo.
Imihlahlandlela yemisebenzi enekghonakalo yokungenzeka
Yoke imisebenzi esetjenziselwa ukufundisa ilimi lesiNdebele kufanele isuselwe endleleni yehlalo namasikopilo. Okutjho bona lapha isiko nokuzazi wena nalokho abakhulumi belimi abakwenzako ngelimi kuyinto engcono kunendlela yokufunda ilimi nemitlolo ngaphandle kokucabanga. Lokhu kukhambisana nobujamo bokuqalelwa phasi kwelimi lesiNdebele. Amasu wokuvuselela ngobutjha ilimi neendlela zokuzazi kubakhulumi bamalimi kuyinto eqakatheke tle ekujamiseni umthetho wamalungelo wobuntu, ukulingana kwezehlalakuhle nanyana emiphakathini nokuhlukana okungahle kube khona ephikweni lefundo yabafundi esele babadala. Kuqakathekile ukobana iindlela eziqakathekileko zokufundisa zisetjenziswe ngalindlela okuhlathululwe ngakhona ngenzasi:
IINDLELA ZOKUFUNDISA ILIMI
Iindlela zokufundisa okungizo ezifaneleko kilelihlelo lezefundo yindlela yokufundisa esekelwe mihlobo yemisebenzi etlhanyiweko enobukghwari kanye nendlela yokufundisa amalimi ahlukeneko ndawonye. Indlela yokufundisa esekelwe mihlobo yemisebenzi etlhanyiweko enobukghwari Indlela yokufundisa esekelwe mihlobo yemisebenzi etlhanyiweko enobukghwari yindlela yokufundisa ilimi efaka hlangana iinsekelo zeendlela zombili okungeyokufundisa esekelwe mihlobo yemisebenzi etlhanyiweko enobukghwari kanye neyekambiso. Ihlelo nelwazi-magama kube sisekelo ngombana kufundiswa njengengcenye eqakathekileko yokuzijayeza ukwazi ukutlola nokufunda okufaka hlangana ukufunda, ukutlola nokukhuluma kanye nokulalela. Ikambiso le ikhambisana kuhle khulu nehlangothi lehlalo namasikopilo afundiswako kilelihlelo lezefundo. Lithoma ngokwendlala bona
Page 18
GEGC
umsebenzi otlhanyiweko wakhelwe emphakathini ngokuqalelela umnqopho othileko nokuyelela abamukelilwazi kanye nehlelo eliquntiweko nezakhi zelimi ezikhambisana nomhlobo wezemitlolo. Nayibekwa ngendlela ehlukileko, umsebenzi otlhanyiweko ubunjwa libhoduluko lehlalo namasikopilo lapha likhiqizwa khona, okufaka hlangana abamukelilwazi, iminqopho kanye nemithetjhwana. Amatshwayo aqakathekileko wendlela yokufundisa esekelwe mihlobo yemisebenzi etlhanyiweko enobukghwari abumba (umsebenzi otlhanyiweko onembako), ukuhlaziya umsebenzi otlhanyiweko (isakhiwo, ilimi, umnqopho kanye nabamukelilwazi), ukwakha ngokuhlanganyela, nendlela abantu ababumba ngobutjha ngayo kumisebenzi etlhanyiweko ngaphakathi komhlobo womtlolo ofundwako (ukusetjenziswa). Kilendlela yekambiso yokufundisa yomhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari, ilwazi likhambisana nomnqopho wehlalakuhle yomsebenzi otlhanyiweko bese itjhejo elikhulu libe lisemibonweni womfundi. Mayelana namalimi athwesa abafundi igunya lobunikazi, itjhejo kubafundi/kumlaleli libeka igandelelo lomkhumbulo okhambelanako. Umkhumbulo lo kuba ngongaphandle komsebenzi otlhanyiweko. Lokhu kungesimanga sokobana umfundi kufanele aphumele ngaphandle komkhumbulo ongaphakathi womsebenzi otlhanyiweko ukobana azwisise umsebenzi otlhanyiweko ebujameni bawo ofaneleko. Le yikambiso yokukhupha iimpendulo, ifuna umkhumbulo womfundi usebenze ngamandla. Ngalokho-ke, kuqakathekile ukobana abafundi batjengiswe (ngokufunda nangokulalela hlangana nezinye iindlela) iimbonelo ezinengi zomhlobo womtlolo ofanako ukobana bakghone ukuthuthukisa amakghonofundwabo wokutlola nanyana wokukhuluma kilowomhlobo womtlolo. Indlela yekambiso yokufunda nokutlola, ngakwelinye ihlangothi, isekelwa mbono wokobana ukufunda nokutlola akusizizehlakalo. Kutjho bona, kuziinkambiso ekufanele zilandelwe ngaphambi kobana umkhiqizo wokugcina ukhutjhwe. Into etjhejwa khulu kilendlela ziinkambiso zokufunda ilimi kunomkhiqizo. Ngokwendabuko, umfundisi uzakutshwaya bese wenza iimphakamiso emkhiqizweni wokugcina kwaphela walokho okutloliweko. Kilendlela yokufundisa yekambiso yomhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari, umfundisi utjheja zoke iingaba kanye namagadango njengalokho okufunekako mayelana nomkhiqizo wokugcina osezingeni eliphezulu. Lekambiso ingasetjenziswa lokha abafundi nabafundako begodu nalokha nabakhiqiza imisebenzi etlhanyiweko yalokho komlomo netloliweko. Abafundi bazibandakanya eengabeni ezihlukeneko zokulalela, zokukhuluma, zokufunda kanye nakilezo zokutlola.
Page 19
GEGC
Isibonelo, lokha nakuyikambiso yokutlola, abafundi bafundiswa bona bangayibuthelela njani imibono, ukobana bacabange ngomnqopho kanye nabamukelilwazi, ukutlamela umsebenzabo otlhanyiweko, ukutlola amatlhatlha, ukulungisa iimphoso emisebenzinabo begodu nokwethula umkhiqizo otloliweko oveza kuhle lokho abakucabangako. Ubumbi bendlela le kukuthi idzimelele eendleleni ezinqophileko nezilandelanako zokukhambisa umkhumbulo, okungenzeka kungakhambisani nemikghwa yomkhumbulo owakhelwe emphakathini engakanqophi nenganalandelani khulu, kodwana inamahlangothi amanengi ngokwemvelo. Itjheja khudlwana umtloli bese itjheje kancazana abafundi kanye nobujamo bomkhiqizo (okujho bona, izakhiwo ezikhona kanye nabamukelilwazi). Ilimi lesiNdebele likhambisana neendlela zokufundisa zekambiso yomhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari neendlela zokutlola umsebenzi uwedwa. Ebujameni bendlela yehlalo namasikopilo etjenziswa kilelihlelo lezefundo, indlela enamahlangothi amanengi (efakwe kokubili, ikambiso yomhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari kanye nekambiso; ebizwa ngokuthiwa yindlela yokufundisa yekambiso yomhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari) ikhambisana kuhle nemithetho yesiko lokufundisa ilimi lesiNdebele. Indlela ilimi lesiNdebele elibunjwe ngakhona litjheja umfundi khulu kunomtloli, libeka igandelelo kilezozakhiwo ezikhambelanako ezingaphandle komsebenzi otlhanyiweko. Ngikho nje ubumbelembele nezinye iindlela ezingakanqophi kanye nokusetjenziswa kobugugu belimi buvezwa elimini begodu lokhu kuthathelwa phezulu khulu. Abafundisi bazakulandela iinkambiso ezivezwe ngenzasi. 1. Ukubumba imisebenzi etlhanyiweko eziimbonelo (ukuzijayeza imihlobo embalwa yemisebenzi etlhanyiweko eyodwa yomhlobo ofanako) 2. Ukuhlaziywa komnqopho, abamukelilwazi kanye nemithetjhwana 3. Ukwakha ngokuhlanganyela phakathi kwabafundi notitjhere ekwakheni umsebenzi otlhanyiweko 4. Ukuzicabangela komfundi ngamunye 5. Ukutlama 6. Itlhatlha 7. Ukubuyekeza 8. Ukulungisa iimphoso 9. Umkhiqizo wokugcina Iinkambiso ezintathu zokuthoma zifaka hlangana itjhejo lomhlobo womsebenzi
Page 20
GEGC
otlhanyiweko onobukghwari, iinkambiso ezi-4 ukuya kwezibu-8 bese ezili-9 kubuyelwa kilezo ezitjhugululiweko nanyana umhlobo womsebenzi wobukghwari obunjwe ngobutjha. Umzombe lo ungena patsiki endleleni yekambiso yomphakathi kanye nakusikopilo njengesijamiso sokufundisa ilimi esengamele iinkambiso zokuhlaziya ilwazi ezakhelwe emphakathini. Umzombe womhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari utjengiswa emfanekisweni wesi-2.
Umfanekiso 2: Indlela edzimelele kumhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari elimini lesiNdebele Umzombe wekambiso yomhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari kanye nekghono lesiko lama-Afrika: ‘Nginguye ngombana unguye’ Indlela yokufundisa yekambiso yomhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari ifaka hlangana amatshwayo amathathu alakanyeneko: lokuthoma, umhlobo womsebenzi otlhanyiweko onobukghwari obunjiweko, obekwe ngokomphakathi; ikambiso yomkhiqizo efaka hlangana ukutlola okukhambisana nobujamo; kanye nomsebenzi otlhanyiweko obunjwe ngobutjha okhiqizwa mfundi ngamunye (Qala Umfanekiso 3). Umkhiqizo wokugcina wabelanwa nabamukelilwazi abafaka hlangana abangani nabafundisi. Lomsebenzi owenziwa ngemva kokutlola umayelana nombono wokuthi ukutlola njengento ejamele ukuthintana ngokukhuluma kwabelanwa ngayo bese isiwa kubamukelilwazi abafaneleko. Lendlela yokufundisa ukufunda nokutlola isebenza kuhle kilombono wehlalo namasikopilo
Umkhiqizo
wokuthoma/woku
gcina
Ukubumba;
ukuhlaziya
Ukubumba
ngokuhlanganyela
IUkuzicabangela
wedwa; tlama
Itlhatlha; buyekeza;
lungisa iimphoso
Page 21
GEGC
ohlanganisa iingcoco obizwa ngokuthiwa yindlela yokufundisa ilimi lo-Ubuntu: Nginguye ngombana unguwe. Lapha, isigaba sokuthoma sifaka hlangana imizamo ebumbeneko yokuhlaziya umsebenzi otlhanyiweko; isigaba sesibili sithoma ngokubumba ngokuhlanganyela bese sigcina ngokwenziwa mumuntu ngamunye; bese ekugcineni umsebenzi nanyana umkhiqizo womuntu ngamunye wabelanwa nenengi. Lomzombe utjengisa ingcenye eqakathekileko yokufundisa ebuya ehlangothini lo-Ubuntu lapha kukhona amatjhebiswano anganamikhawulo wokweyama kokhunye. Zoke iindlela ezikulu zokuthintana, okungilezi, ukukhuluma, ukufunda, ukutlola nokulalela begodu nokusetjenziswa kwelimi kanye nemithetjhwana kufakwa endaweni eyodwa yezefundo. Njengelimi lefundo elingakahleleki, lifuna kube nokufundisa ngokuhlanganyela lapha abafundisi abahlukeneko bazakufundisa khona iingcenye ezihlukileko zelimi ngesikhathi esisodwa. Ngokufanako nendlela yakade yokufunda lapha abangani bafundiswa ngabanye abayelelisi ngendlela efanako. Ngalindlela ukufundiswa kuyaqinisekiswa ngokhunye nokhunye ukuthintana njengento erhabileko yokuzaza nokufunda okutjha. Ukukhulumisana ngetlasini kumayelana nokuthi abafundi nabafundisi bafunde ngokuhlanganyela. Umfanekiso 3: Ubuntu busuka kumsebenzi wobukghwari otlhanyiweko buye kumunye
Isikhala sokukhulumisana ngetlasini siba budisi lokha umuntu nakafaka ihlangothi lobulimi-nengi lapha imisebenzi yenziwa ngamalimi ambalwa. Umsikinyeko hlangana namalimi ngokwenza ihlathululo, amalimi amanengi, okulikghono lesiko lama-Afrika uhlathululwe ngenzasi.
Umsebenzi wobukghwari otlhanyiweko obunjiweko:
ngokuhlanganyela
Ikambiso yokukhiqiza:
ngokuhlanganyela + ngamunye
Umsebenzi wobukghwari otlhanyiweko
obunjwe ngobutjha:
Ngamunye +ngokuhlanganyela
Page 22
GEGC
Indlela yokufundisa amalimi ahlukeneko ndawonye Amalimi ahlukeneko ndawonye kuliqhinga lokuthintana lapha kusetjenziswa amalimi ambalwa ukobana kunikelwe ihlathululo. Ukuyibeka ngendlela elula, kutjhiwo ubujamo lapha ilimi lalokho okufakwako litjhugululwa ngelimi lalokho okukhutjhwako. Njengesibonelo, kuyinto ehlala yenzeka hlangana nama-Afrika amanengi ukobana umuntu ezwe ngalokho okufakwako ngelimi elilodwa bese kunikelwa ipendulo ngelimi elihlukileko. Njengendlela yefundo esuselwe emalemukweni wabantu ababakhulumi bamalimi wama-Afrika, ifuna ukwazi ngokuba semthethweni kwemikhawulo ehlangana namalimi nendlela yokwazi ukufunda nokutlola ematlasinethu wanje. Ngokwanda kobulimi-nengi kukhulumnyaka yama-21, ilwazi lamalimi ambalwa lisiza khulu emiphakathini yanje kunokwazi khulu ilimi elilodwa. Kuqakathekile bona lokha ilimi nokusetjenziswa kwamalimi ambalwa kuyinto evamileko hlangana nabantu abakhuluma amalimi wama-Afrika umkhawulo hlangana namalimi la awuthuthukiswa nakancani ebujameni beklasini. Mayelana nazo zombili iinzuzo yomkhumbulo neyehlalakuhle yabafundi esele babadala abathatha ilimi labo lekhaya, imithombo yobulimi-nengi izakuhlolwa kilelihlelo lezefundo. Ukufundisa amalimi amanengi ndawonye, ngokungafaniko ngokunande uqarha amanye amalimi ekulumeni, yindlela yokusebenzisa ubulimi-nengi lapha ilimi lalokho okukhutjhwako nelalokho okufakwako amalimi la atjhugululwa ngabomu ukwenza ngcono ukuzwisisa khudlwana kanye nokuqinisekisa ubujamo bokuzazi kwabafundi. Lomkhawulo wokuphambana kwelimi uzakusiza abafundi esele babadala ukobana bakhe amatjhebiswano mayelana nokukhambisana kwesiko hlangana namalimabo wekhaya namanye amalimi ahlobene nawo begodu lokhu kuzabalungiselela mayelana nemiphakathi elimi-nengi okukulapho bazakusebenza khona. Irhubhululo litjengisile bona lendlela ingezelela ilemuko lamagama asetjenziselwa ukuhlathulula ilimi, okuyindlela yokucabanga khudlwana nokwazi ukukhuluma nokutlola ngelimi lakho. Ngaphezu kwalokhu, ukufundisa amalimi amanengi ndawonye kukhambisana nefilosofi yo-Ubuntu ukobana enye into ayikapheleli ngaphandle kwenye. Kungesimanga salokhu ukobana iqhinga lefundo lokusebenzisa ilimi eleqa kwelilodwa kulikghono ngokwesiko elizakusetjenziselwa ukufundisa ilimi lesiNdebele.
Page 23
GEGC
Okucatjangwako ngelwazi namakghonofundwa abafundi esele banawo
Abafundi babantu esele babadala belimi lesiNdebele kuthathwa bona bababantu abakhuluma ilimi lekhaya nanyana banelwazi lokusebenzisa ilimi. Kufanele balizwisise kuhle ilimi ukobana bakghone ukufunda imihlobo ehlukeneko yemisebenzi etlhanyiweko nokuzwisisa ihlangothi lokufakwako kuhlalo nakumasikopilo. Nangendlela abalisebenzisa ngakhona emiphakathinabo. Ukukhuluma nokulalela khona angeze kwagandelelwa khulu njengokufunda nokutlola.
Kuqakathekile ukwazi bona njengombana kufuneka ngathana bafikelele ebangeni le-7 lelimi lesiNdebele, abanye babafundi esele babadala kungenzeka kutholakale bona abakaqedi iimfundo ezihlelekileko ukufikelela kilelibanga. Imininingwana yokungena ilawulwa ziinkambisolawulo ezitjhugulukako nezokukhambisana neenkambiso ezihlukahlukenekwezi. Nakuthathwa kokubili, ikambiso yehlalo namasikopilo ihlala ingiyo elihlelo lezefundo elifaneleko lapha isilabhasi ingeyomhlobo ovamileko ukuvumela abafundi ukobana balethe labo ilwazi ngeklasini nakubonisanwako nanyana ezinye iindlela zalokho okufundwako.
Njengemaklasini anamabanga amanengi, ilwazi elifunekako lomfundisi nokutjhuguluka kwakhe nakutjhejwa ukufundiswa kokumunyethweko lizakuba ngeliqakatheke khulu ukuqinisekisa ukuzuza ngepumelelo imiphumela yokuqeda ikhwalifikhetjheni yabafundi.
Page 24
GEGC
UMMONGO 1: ILIMI NOKUZITHUTHUKISA
Isingeniso
Ummongo wokuthoma kilelihlelo lezefundo kuzithuthukisa wena. Ukufundisa kufanele kuthome ngakho. Kufanele kubumbe isingeniso sesifundwesi ngombana kumumethe iinsetjenziswa ezinande zisetjenziswa ngaso soke isikhathi esifundweni okungizo ezibumba isisekelo semmongo elandelako.
Isizathu sokukhethwa kwalokho okuzokufundiswa
Ngokweendingo zokuhlanganisa imimongo ehlukahlukeneko kanye nokuyigandelela kilelihlelo lezefundo le-GETCA, abafundi esele babadala abasathomako batlhoga iinsetjenziswa ezizabasiza bona bazijayeze ukusetjenziswa kwelimi woke malanga ukuze bazuze lokhu: ukuqinisekisa ngokuzazi yena, ukuzethemba njengabafundi nokusebenzisa ilimi ngendlela ethuthukileko. Kwakha imikghwa yokuzijayeza ilimi okuzakuqinisekisa bona abafundi bayakghona ukufundiswa begodu nokobana bayakghona ukuba majadu ekufundeni kwabo. Ummongo lo wakha umukghwa wokunande utlola kanengi, ukusetjenziswa kwemithombo ngokukhululeka ngumfundi, ikghono elingapheliko lokurhumutjha nokutsenga zoke iindlela zokuthintana ngelihlo elihlabako. Ngaphezu kwakho koke, ukhiqiza umukghwa wokuzicabangela nokwakha ubuwena. Ukobana kwakhiwe umhlobo wabafundi abakghona ukucabanga, ukunande batlola ngaso soke isikhathi kuyaziwa bona kwenza umkhumbulo ube majadu begodu njengekghono lepilo, ukuzitjheja kuyinto eqakathekileko ekuthuthukiseni ubuwena.
Page 25
GEGC
Isakhiwo sokumunyethweko kilesi sifundo
Isihloko Isihloko (isikhathi sokufundisa pheze ama-iri ama- 85)
1. Ukucabanga ngokungeneleleko
1.1. Imicabango etlolwe phasi: ijenali (ama-iri ama-30)
1.2. Imicabango ekhulunywako: ingcoco (ama-iri ama-20)
2.Ukwakhiwa kwamagama
namabinzana wamagama negama
2.1. Umsebenzi wesihlathululi-magama: umqondo obhamba nofihlekileko (ama-iri ali-10)
2.2. Izaga nezitjho (ama-iri ama-5)
3.Isibonelo somtlolo wokuthintana
3.1. Iinkambisolawulo ezisisekelo zokuthintana kanye nokukhambisana kwesiko (ama-iri ama-2): Ukukghona ukubona ikulumo emlembelele nengakanqophi
Page 26
GEGC
4. Irhubhululo, ukutlola amanothi, ukurhunyeza kanye nokwelula
4.1 Ukutlola amanothi ( ama-iri ali-10) 4.2 Ukurhunyeza nokuhlanganisa ilwazi (ama-iri ama- 5) 4.3 Amakghono wokurhubhulula (ama-iri ama-3)
*Isikhathi sokufundisa esibekiweko sifaka hlangana isikhathi sokufundisa nokuzifundela ngokwesikhathi esingaba pheze iretjhiyo ya -2:1
Page 27
GEGC
Isigaba 1. Ukucabanga Ngokungeneleleko
Isendlalelo
Ukucabanga ngokungeneleleko kusisekelo sokwakha ukuzazi ubuwena. Kuneendlela ezimbili zokucabanga ngokungeneleleko: ilemuko lalokho ohlangabezana nakho epilweni nalokho okufundako. Ingcenye yokuthoma yokucabanga ngokungeneleleko iphathelene nokuthi ungubani nokobana imisebenzi efundwako iqinisekisa nanyana iphikisana njani nendlela ozibona ngayo ubuwena bakho. Abafundi bathatha ikhambeli njengengcenye le yemisebenzi yokwemukela ububona nokuthuthukisa ukuzazi kwabo. Kwesibili, abafundi batjengisa ukuzwisisa kwabo lokho okufundwako ukobana baragele phambili ngekhambo labo lokukhula ngokokhumbulo. Ngokukhambisana nendlela yehlalo namasikopilo, kokubili ukuzazi wena nefundo kulikhambo elitholakala kibo boke ubujamo bokufunda. Abafundisi bangafundisa ngokukghonakalisa indlela emahlangothimabili ngokubuza imibuzo ecabanga ngokungeneleleko nokukhuthaza ukuzijayeza ngakho koke okumunyethwe mimongo. Imibuzo kufanele kube ngevulekileko engafuni ipendulo eyodwa begodu kufanele ihlelwe ngendlela ezakukhuthaza umfundi bona asekele ipendulwakhe: ababuzwe ukobana bacabange ngelihlo elihlabako ngepilo ebazombileko (kungenziwa ngokutlolwa phasi nanyana ngokukhuluma), bazwisise itjhebiswano lalokho abakufunda eklasini nalokho okwenzeka emaphilwenabo wangamalanga.
1.1. Iimpendulo ezitlolwe kujenali Okumunyethweko:
Iba nejenali etloliweko lapha uzokutlolela khona iimpendulo zeentatimende nanyana imibuzo ekhambisana nokufunda begodu neminye imikhumbulo nemibono umfundi angaba nayo;
Iba nejenali etloliweko lapha ukutlola kuba sisetjenziswa mayelana nokuzibandakanya ngelihlo elibukhali;
Cabanga ngokufundwako ngelimi nokumunyethwe kwezemitlolo; kanye
Cabanga ngeendlela zokuzijayeza ukuthintana okungilezi ezilandelako: ukutlola, ukubukela, ukufunda kanye nokulalela.
Imiphumela Yokufunda:
Page 28
GEGC
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
1.1.1. Ukuveza imibono yabo ngokuzazi okukhambisana namasiko kanye nekulumo esezingeni eliphezulu ngetuthukwabo;
1.1.2. Ukuveza imicabangwabo, imibono kanye nemizwa ngendlela efaneleko nakutlolwako; 1.1.3. Ukucabanga ngokungeneleleko ngekambiso yokufunda kwabo kanye nangephasi elibazombileko; 1.1.4. Ukwakha imitjho ezeleko; 1.1.5. Ukusebenzisa iindima ngepumelelo nangendlela efaneleko; 1.1.6. Ukusebenzisa iinkhathi zesenzo kuhle nangendlela efaneleko; 1.1.7. Ukulungisa iimphoso nokuhlela ngobutjha bafake nemibono kumitlolwabo
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 29
1.2. Ukubonisana ngokukhuluma, ikulumo-pendulwano kanye nekulumiswano
Okumunyethweko:
Abafundi babelana ngemibonwabo nangemicabango ngokukhuluma;
Abafundi bazibandakanya eengcocweni zesiqhema;
Imiphumela Yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
9.3.1. Ukwabelana ngemicabangwabo nemibonwabo nanyana yesiqhema ngokuzithemba;
9.3.2. Ukusekela nanyana bahlathulule imibonwabo ngendlela elandelekako;
9.3.3.
Ukulalela ngesineke begodu bahloniphe imibono yabanye abafundi;
9.3.4. Ukuba negalelo elifaneleko eengcocweni ukungabaphazamisi abantu nabakhulumako nangokuphendula ngendlela efaneleko;
Isigaba 2. Ukwakha ibinzana lamagama nokwakha amagama
Isendlalelo
Kuqakathekile bona abafundi bathuthukisa iinkambiso zelwazi esele zikhona ekusetjenzisweni kwelimi labo. Lokhu kuthoma ngokuzwisisa bona umfundisi nanyana umsebenzi otlhanyiweko akusiso isibijo selwazi nokuthi abafundi esele babadala banelwazi elinengi elibijiweko elibuya emiphakathinabo. Ngokuvumela abafundi ukobana balethe ilwazi lekambiso abalizuzileko endawenabo elimayelana nendlela amalimabo asebenza ngakhona nokuhlakanipha kobukghwari abanakho, ukuzazi kwabafundi esele babadala kuzakuqinisekiswa.
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 30
Bazakuba bafundi abanokuzethemba ngokuba namalemuko abawazuze eenkolweni lokhu kuzabasiza ekubeni neragela phambili ngeemfundo zabo ngaso soke isikhathi.
2.1.
Iinsetjenziswa ezinengi zokusebenza ngamagama namabinzana wekulumo
Okumunyethweko:
Sebenzisa isihlathululi-magama sesiNdebele ukobana uqale ihlathululo yamagama nebinzana lamagama;
Sebenzisa isihlathululi-mezwi esilimi-mbili ukobana sikusize ukubona ukuhlobana kwamalimi namasiko nokwazi amanye amalimi akhambisana nelesiNdebele kanye namasiko;
Ukuzwisisa imicabango ekhona ngendabuko yelimi (etymology) nokusebenzisa imicabango leyo ukwengeza ukuzwisisa kwabo ilimi;
Ukuzwisisa ukusetjenziswa kwemiqondo ebhamba kanye nalokho okuqaliswe kikho ngendlela efihlekileko.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
2.1.1.
Ukuthola nokusebenzisa imihlobo ehlukeneko yamagama ukwenza ngcono ukuzwisisa kwabo ilimi;
2.1.2. Ukuzifunela indlela yeenkambiso zelwazi lendabuko emiphakathinabo;
2.1.3. Ukugcina irhelo lamagama elenza bakghone ukulinganisa izinga lokufunda kwabo ilimi;
2.1.4.
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 31
Ukusebenzisa amagama amatjha nebinzana lamagama abawafundileko ngendlela efaneleko;
2.1.5. Ukukhetha igama elifaneleko ukulungiselela ubujamo obuthileko.
2.2. Abalondi belwazi lendabuko
Okumunyethweko:
Izaga nezitjho
Ilemuko lomlando namasiko
Iinkambiso zelwazi lendabuko
Imiphumela Yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
2.2.1. Ukuzwisisa bona ayini amagama aphikisanako nalawo atjho okufanako;
2.2.2.
Bazi umehluko okhona phakathi kokuthuthukiswa kwelimi labo nesiko;
2.2.3.
Bazi ubuhlakani bamakghono esele akhona emiphakathinabo afakwe hlangana nelimi.
2.2.4.
Ukusebenzisa ilimi ukuveza imibono ngamasiko nokulisebenzisela amathuba akhona kwezomnotho.
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 32
Isigaba 3. Indlela yomtlolo wokuthintana
Isendlalelo
Lesibonelo sendlela yokuthintana siyayitjheja into yokobana ilimi alisiso isisetjenziswa esimsulwa sokuthintana. Lesibonelo sokuthintana sigodle imithetho namagugu nakho koke okukhulunywa zizakhamuzi. Okuqakatheke khulu kukobana ilimi lisisetjenziswa sokwedlulisa ilwazi ngesimanga salo izinto ziyenzeka. Leyunithi izokwenza abafundi esele babadala bazijayeze lapha ilimi labo linokusetjenziselwa iimpahla nemisebenzi, lapha bahlala khona, emiphakathini, kwezefundo nakupolotiki, nakwezinye izinto. Kufanele kutjhejwe bona zerhwebo ziyivela kancani kumalimi amanengi wabantu abanzima ngesimanga somlando webandlululo nokutlhogeka kwemithombo ebeyenzelwe ukusetjenziselwa umphakathi zombelele. Yeke kuqakathekile bona abafundisi nabahloli kufanele babe namakghonofundwa, bakhe bazicabangele lapha imisebenzi etlhanyiweko nayingatholakali lula khona. Ngesimanga sokusebenza ngaphasi kobujamo bokungabikhona kwezinto kufanele bazibone njengabatlhami bemitlolo efanele zerhwebo.
3.1. Isibonelo sokuthintana Okumunyethweko:
Imihlobo ehlukeneko yemisebenzi etlhanyiweko
Isibonelo sokuthintana – yoke imisebenzi etlhanyiweko ineengcenye ezifanako: umthumeli womlayezo, okumunyethwe mlayezo, ihloso yomlayezo, umamukeli womlayezo, itjhebiswano phakathi komthumeli nomamukeli, ubujamo umlayezo othunyelwa ngaphasi kwawo;
Isibonelo
Umhlobo welimi elifanele indawo ethileko nephimbo
Ikulumo elungiselelweko nengakalungiselelwa
Abamukelilwazi, imithetjhwana yelimi, umnqopho,
Imiphumela Yokufunda:
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 33
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
3.1.1.
Ukukhomba zoke iingcenye zomsebenzi otlhanyiweko ngehloso yokuzwisisa nokuhlaziya nanyana ukutsenga umsebenzi otlhanyiweko;
3.1.2. Ukukhomba ihloso yalokho okubhamba nanyana okufihlekileko yomsebenzi otlhanyiweko;
3.1.3. Ukuzwisisa umehluko phakathi kweendlela ezihlelekileko nezingakahleleki zokuthintana;
3.1.4. Ukukhetha umhlobo welimi elifanele indawo ethileko nephimbo kulawulwe bujamo kanye nehloso.
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 34
Isigaba 4. Irhubhululo, ukutlola amanothi kanye nesirhunyezo
Isendlalelo
Irhubhululo liyinto eqakathekileko mayelana nokufunda ipilo ede. Njengombana abafundi esele babadala kulindeleke bona bazijamele begodu babe bafundi abafunda ubuphilo babo boke, iinkambisolawulo ezisisekelo sokubuthelela ilwazi, ukuhlaziya nokuzwisisa ukutjhugulula amaqiniso nakho kuzakuba yinto eqakathekileko kubafundi esele babadala. Ukulandela lokhu, abafundi kufanele bakghone ukukhiqiza ngokuhlanganisa okubuya emithombeni ehlukeneko bese barhunyeza lokho abakutholileko kube sisakhiwo esizwakalako. Irhubhululweli, linikela abafundi amakghonofundwa wokulalela lokho okukhutjhwako, bakhulumisane nabanikazi belwazi emphakathini, bathathe amanothi kiyo yoke imihlobo yemithombo/yeensetjenziswa.
4.1. Ukutlola amanothi Okumunyethweko:
Ukulalela kuhle;
Ukutlola amanothi nokwenza umebhengqondo;
Ukuhlathulula nokulungisa amanothi akhona;
Iinrhunyezo nokukhutjhwako;
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
4.1.1. Ukulalela okutjhiwo ngomlomo bese kuyahlolwa bona kungokufaneleko nanyana kulilwazi elifaneleko; 4.1.2. Ukutlola amanothi azwakalako lokha nakufundiswako nanyana ngesikhathi sokuveza imibono ngokudlulisa ilwazi elilalelwako ukobana libe manothi atloliweko amancazana afaneleko; 4.1.3. Ukuhlanganisa iimphakamiso zabo ukobana zibe manothi akhona/ amaphetjhana; 4.1.4. Ukukhumbula ikambiso yamatshwayo wokufunda
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 35
4.2. Ukurhunyeza, ukwelula nokuhlanganisa
Okumunyethweko:
Ukuphungulwa kwemisebenzi eminengi etlhanyiweko ukobana ibe misebenzi emifitjhazana etlhanyiweko;
Ukwengezwa kwemisebenzi emifitjhazana etlhanyiweko ukobana ibe misebenzi etlhanyiweko ehlangeneko;
Ukuhlathulula imisebenzi etlhanyiweko ebudisi;
Ukuhlanganiswa kwemisebenzi yobukghwari ehlukahlukeneko ukobana ibe msebenzi owodwa otlhanyiweko;
Imiphumela Yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
4.2.1. Ukusebenzisa umbono oqakathekileko womhlobo othileko womsebenzi otlhanyiweko; 4.2.2. Ukusebenzisa amagama okungewabo ukuphungula nokutlola ngobutjha umsebenzi otlhanyiweko lokha nabasatjheje inembo lalowo wokuthoma; 4.2.3. Ukufaka hlangana imibono eqakathekileko yenani lemisebenzi etlhanyiweko ehlukeneko ukobana ibe msebenzi owodwa otlhanyiweko; 4.2.4. Ukwengezelela imisebenzi emifitjhani etlhanyiweko efana nezaga nanyana izitjho ukobana kube msebenzi otlhanyiweko ozwakalako (isib. Okucocwako).
4.3. Amakghono werhubhululo Okumunyethweko:
Ukuhlunga abanikazi belwazi emphakathini
Iinsetjenziswa zokusetjha/ ukufuna ilwazi ku-inthanede;
Ukureferensa kanye nokusekela;
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
4.3.1. Bzwisise indlela yokubuthelela ilwazi ukusuka kubanikazi belwazi bendabuko
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 36
4.3.2. Bazi bona iindlela zokufuna ilwazi ku-inthanede zisebenza njani; 4.3.3. Bazi ukwenza ireferensi yerhubhululo ngokuzitlolela bona ngokwabo;
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 37
UMMONGO 2: ILIMI NOMPHAKATHI OSIZOMBILEKO
Isingeniso Ummongo lo uphathelene nokumunyethweko ngaphezu komuntu ngokwakhe lapha ilimi lisetjenziswa khona ekulumeni yangamalanga. Unikela abafundi ikghono lokuhlola bona ilimi lisetjenziswa njani ingasi kwaphela ukwazisa, kodwana nokukhuthaza, ipikiswano nokuphathwa buqobolwana. Ngokutjheja ubujamobu, abafundi bazakukghona ukuzwisisa ihlalakuhle, ubulili, umnotho nokungalingani ngokombala okulawulwa kusetjenziswa kwelimi emiphakathinabo.
Isizathu Sokukhethwa Kwalokho Okuzokufundiswa
Ukukhethwa kokumunyethweko kilommongo kwenziwa ngokutjheja umbono wokobana ilimi alikapheleli ngaphandle kwekghono lokuqala umnqopho neenzathu zokulisebenzisa. Imilayo yelimi ngikho-nje seyidlulile esigabeni lapha ilimi libonwa njengesisetjenziswa sokuthintana ukobana kube nokucabanga ngendlela ehlabako, ukuba nekghono lokucabanga kanye nokuhlaziya. Lengcenye iya ngale kuka-‘yini’ yelimi begodu ivumela abafundi ukobana bazibandakanye nokuthi ‘yini’. Njengombana kuveziwe ngaphambilini inengi lamalimi wabantu akhange lithole ithuba lokobana amalimi la asetjenziswe ngokusemthethweni kumaphephandaba nasemikhangisweni, isibonelo, ukukhuthaza ukucabanga. Yeke kuzakuba nokutjhoda kweenthombe zokutjheja into nobujamo. Isigabesi sizakufundisa godu abafundi ingasi kwaphela njengabasebenzisi bemisebenzi etlhanyiweko, kodwana njengabatlhami abamajadu bemisebenzi etlhanyiweko emaliminabo.
GETCA IsiNdebele Curriculum Ikhasi 38
Isakhiwo Sokumunyethweko Kilesi Sifundo
Isihloko Isihloko (nesikhathi semilayo)
5. Ikulumobugagu nekulumiswano kilawo malimi athwesa umfundi igunya lobunikazi belimi
5.1. Iphuzu, umbono, indlela engakanqophi yokukhulumisana etjengisa ihlonipho kumasikopilo wabantu (X ama-iri)
5.2. Ubumbelembele (X ama-iri) 5.3. Ilimi elibhamba nelifihlakeleko (X ama-iri)
6. Ukukhangisa nobukghwari obubonwako
6.1. Ilimi lokukhangisa (X ama-iri) 6.2. Iingcenye zokukhangisa zekghono lokuzwisisa
iinthombeze (X ama-iri) 6.3. Ubuhlangothi nakubonwa izinto (i-iri eli-1)
7. Ilwazi leendaba nelwazi elivamileko
7.1. Imithombo yeendaba ehlukeneko (X ama-iri) 7.2. Amahlelo wezokuthintana nobunzinzolwazi
beendaba zeenqhema (X ama-iri) 7.3. Iindaba zendawo
8. Ihlaya 8.1. Ukubuza nokuphendula 8.2. Ihlaya [ilimi lesiNdebele]
*Isikhathi sokufundisa esibekiweko sifaka hlangana isikhathi sokufundisa nokuzifundela ngokwesikhathi esingaba pheze iretjhiyo ya -2:1
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 39
Isigaba 5. Ikulumobugagu nekulumiswano elimini elithwesa umfundi igunya lobunikazi belimi
Isendlalelo
Iingabezi zenza bona abantu babe nelemuko lokukhetha ikulumobugagu kanye nemithetjhwana elimini lesiNdebele. Zivumela abafundi ukobana bakghone ukwenza isilinganiso sokufaneleka kwelwazi elithuliweko. Abafundi bazakulemukiswa ngokhunye kwemithetjhwana yekulumobugugu eqakathekileko elimini lesiNdebele. Ukufunda bona ilimi labo ngelifuna umfundi azibophelele kubavumela bona babone umsebenzi onikelwe umfundi kanye nekghono lakhe lokwenza isahlulelo elwazini elethuliweko nanyana elitloliweko.
5.1. Iphuzu, umbono nendlela engakanqophi yokukhulumisana etjengisa ihlonipho kumasikopilo wabantu
Okumunyethweko:
Imithetjhwana yekulumobugagu;
Ilimi elithwesa umfundi igunya lobunikazi belimi
Isilinganiso/ ubugugu belwazi;
Umahluko okhona phakathi kwephuzu nombono
Indlela engakanqophi yokukhulumisana etjengisa ihlonipho kumasikopilo wabantu nobumbelembele
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
5.1.1. Ukuhlola imithetjhwana yekulumobugagu engeyelimi lesiNdebele 5.1.2. Ukuzwisisa imihlobo yelimi elithwesa umfundi igunya lokuba mnikazi welimi 5.1.3. Ukuhlola isilinganiso selwazi elimayelana neensetjenziswa zalo nanyana elisese kungaqinisekiswa; 5.1.4. Ukuzwisisa nokukhamba ngokuzwisisa isizathu
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 40
sobumbelembele; 5.1.5. Ukuhlukanisa phakathi kwephuzu nombono; 5.1.6. Ukutlola i-eseyi erhujululiweko nesekelwa maphuzu womhlobo we-eseyi otjengisa imibono neenzathu kanye nenepikiswano. 5.1.7. Ukwazi amaqhinga wokuyenga newelimi lemizwa; 5.1.8. Ukusebenzisa amaqhinga welimi lokuyenga nelemizwa lokha nabakhulumako nalokha nabatlolako.
5.2. Ukukhetha ngokuzwisisa
Okumunyethweko:
Iindawo neempetho
Ukukhetha ngokuzwisisa
Ukwengeza ngokuzwisisa kanye nobumbelembele
Indlela engakanqophi yokukhulumisana etjengisa ihlonipho kumasikopilo wabantu nokunyulwa kwesiko
Isakhiwo seendima kanye neenhlanganiso.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
5.2.1. Ukuzwisisa amathemu athi iindawo kanye nesiphetho; 5.2.2. Ukwazi ukubumba ukuzwisisa okukhutjhwako usebenzise iindawo neemphetho; 5.2.3. Ukutjengisa iindawo ezisisekelo eempikiswaneni; 5.2.4. Ukutjengisa ukusetjenziswa kobumbelembele emsebenzini etlhanyiweko nekulumeni okungeyakhe; 5.2.5. Ukuzibandakanya kukulumo-pikiswano esekelwa maphuzu atjhiwo ngomlomo;
5.2.6. Ukusebenzisa iinhlanganiso ezifaneleko ukuhlanganisa imibono kanye neendima.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 41
5.3. Ilimi eliyengako nelingakahleleki Okumunyethweko:
Ukuthuthukisa amaqhinga wokuyenga newokungakahleleki
Ilimi lemizwa;
Ukutlola ngokungakahleleki.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
5.3.1. Ukwazi nokusebenzisa ilimi lemizwa; 5.3.2. Ukusebenzisa nokusetjenziswa kwelimi lokuyenga 5.3.3. Ukutlola irhubhululo erhujululiweko ne-eseyi etjengisa imibono nekulumo-pikiswano.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 42
Isigaba 6.
Ilwazi lobuhle beenthombe nokukhangisa
Isendlalelo
Iindlela zokukhangisa zibumba umhlobo wemisebenzi etlhanyiweko enobukghwari okungileyo abafundi abatjengiswa yona ebhodulukweni labo. Yeke, amalimi wabantu asetjenziswa kwaphela emrhatjhweni, ayindlala khulu kumaphephandaba nakumabonakude. Kuneensetjenziswa ezinengi mayelana nelwazi lobuhle beenthombe obuzakuba lisizo ekwengezeni ilemuko labafundi lobugugu kanye nendima edlalwa ziinthombe. Ukuhlaziya ikulumo ngelihlo elihlabako kuzakuba yingcenye ehlangeneko yesigaba ukuvumela abafundi bona bazibandakanye ngokuhlaba imisebenzi etlhanyiweko nalokha nayingekho.
6.1. Ilimi lokukhangisa Okumunyethweko:
Iimaraga ezinqotjhiweko, iinqubulo, amatshwayo asetjenziselwa ukuzazisa (amalogo), ikhophi, umsebenzi wobukghwari;
Imihlobo ehlukeneko yemikhangiso (yomlomo; yemihlobo ehlangeneko)
Ukusetjenziswa kwamaqhinga wokuyenga emikhangisweni.
Amaqhinga wokuthuthukisa izinto zendabuko
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
6.2.1. Ukuzwisisa ihlathululo yobukghwari beenthombe nelwazi elinqophileko;
Ukuzwisisa ihlathululo yobukghwari beenthombe nelwazi elinqophileko 6.2.2. Ukuqala, ukubona nokuhlathulula kuhle isithombe usebenzise ilimi elihlathululako; 6.2.3. Ukubona nokuhlathulula imihlobo ehlukahlukeneko yeenthombe nokuthathwa kwamafilimu
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 43
ngokusebenzisa itheminoloji efaneleko; 6.2.4. Ukuzwisisa nokwenza isiphakamiso ngomnqopho wokuthwetjulwa kweenthombo ezihlukeneko kanye nangendlela ezibumbeke ngakhona;
6.2.5. Ukubona, ukufunda nokuzwisisa iinthombe ezisetjenziswa khulukhulu emikhangisweni, nakwezinye iimbikindaba ngokuvamileko.
6.2. Ubuhlangothi ekukhangiseni nelwazi lobuhle beenthombe
Okumunyethweko:
Yini ubuhlangothi;
Indlela ubuhlangothi obakheka ngakhona ebuhleni bobukghwari beenthombe kanye nemikhangiso;
Indlela ubuhlangothi obungaba lisizo kanye nobungozi khona nanyana bube buhle nanyana bube bumbi;
Ukurhagaliswa kobuhlangothi emikhangisweni nakumbikiindaba
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
6.3.1. Balemuke indlela isiko, umbala kanye nobuhlangothi beentjhaba obakheka nobubhebhethekiswa ngakhona;
6.3.2. Ukuzwisisa nokukhomba ubuhlangothi obuhle nobumbi elwazini lobuhle beenthombe; 6.2.6. Ukuzwisisa umahluko okhona phakathi kokuhlukanisa nokubandlulula; 6.2.7. Ukukhomba nokwenza isiphakamiso ngezinto lapha ukukhangisa kanye neenthombe kurhagalisa khona ubuhlangothi.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 44
Isigaba 7. Iindaba nelwazi
Isendlalelo
Ilwazi elitjha ngeminyaka yobudala lifuna abantu babe neensetjenziswa namaqhinga wokuthola ilwazi kanye nokuphatha. Isigabesi siqala umthombo welwazi nokobana ilwazi lihlolwa njani. Ukusukela emlonyeni ukuya kumahlelo wezokuthintana, abafundi bazakufundiswa indlela yokobana kufanele bakhulumisane njanineembikiindaba.
7.1. Imithombo yelwazi Okumunyethweko:
Iindlela ezihlukeneko zeendaba kanye nemithombo yelwazi;
Indlela yokuhlola ukuthembeka kwelwazi;
Indlela yokuhlathulula iindaba ezitjhiwo nanyana ezikhulunywa ngomlomo
Indlela yokukhiqiza ilwazi elibuya kumiphakathi yakileyo ndawo
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
7.1.1. Ukuzwisisa indlela yokubuthelela ilwazi elibuya emphakathini
7.1.2. Ikghono lokuthola iingcenye ezihlukeneko zalokho okumunyethweko eendabeni ezikhona kumbikiindaba
7.1.3. Ukuzwisisa iinkambiso zokukhiqiza nokwamukela 7.1.4. Ukuqinisekisa ukuthembeka kwelwazi elitholiweko ngendlela ehlabako 7.1.5. Ikghono lokwakha nokuthuthukisa iimbijo zelwazi
7.2. Amahlelo wezokuthintana / Iimbikiindaba
Okumunyethweko:
Imihlobo ehlukeneko yamahlelo wezokuthintana;
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 45
Iindawo zamahlelo wezokuthintana wobulimi-nengi
Ubunzinzolwazi beendaba zeenqhema kumalimi wabantu njengomthombo welwazi kanye nombono;
Amahlelo wezokuthintana njengomthombo welwazi nokuthembeka kwelwazelo;
Umukghwa wokuziphatha kuhle kumahlelo wezokuthintana;
Amahlelo wezokuthintana nokuhlangana phakathi kokuziphatha komuntu ngokwakhe nokuziphatha ngendlela efaneleko (eprofetjhinali)
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
7.2.1. Ukusebenzisa ilimi lesiNdebele mayelana nokuthintana kumahlelo wezokuthintana
7.2.2. Ukusebenzisa iinkhala zamahlelo wezokuthintana ngelimi labo ukobana baziveze bona nokobana bazibandakanye nabamukelilwazi bomphakathi
7.2.3. Ukwamukela iindlela ezifaneleko zokukhulula lokha nawuthintana nabantu kumahlelo wezokuthintana; 7.2.4. Ukuziphatha ngendlela efaneleko emphakathini 7.2.5. Ukusebenzisa imithombo ehlukeneko ukuqinisekisa ubuqiniso belwazi elethulwe kumahlelo wezokuthintana;
7.2.6. Ukuba nelemuko nokukghona ukubuzisisa ngokuhlaba ukuhlangana kwamahlelo wezokuthintana, iindaba kanye nokukhangisa.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 46
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
7.3.1. Ukubona ukusetjenziswa kwamalimi amathathu eendaweni zamahlelo wezokuthintana; 7.3.2. Ukukhiqiza okumunyethwe mahlelo wezokuthintana, ubunzinzolwazi beendaba zeenqhema, ithwitha nezinye iindlela ezikhambisana nazo; 7.3.3. Ukuzithemba ekusebenziseni ilimi lekhaya ukobana bakhuthaze umbono womphakathi;
7.3.4. Ukwenza isiphakamiso ngokusetjenziswa kuhle kwelimi eendaweni zamahlelo wezokuthintana.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 47
Isigaba 8. Ikulumo elihlaya
Isendlalelo
Nalokha amahlaya ayingcenye eqakathekileko yokukhulumisana emalimini wabantu, esikhathini esinengi bekangafakwa ehlelweni lezefundo elilandelwako. Ngalokho bekathola itjhejo elincazana njengesisekelo samasiko emiphakathini yabantu. Kilesisigaba abafundi bazakutjengiswa amatshwayo wamahlaya begodu bazakunikelwa ithuba lokobana barhubhulule ngezinto ezimahlaya ngamalimabo. Isitjengiso sizakwenziwa kiwo womabili amahlangothi kilelo lanje nakulelo lendabuko elibuyekezwe esikweni leenganekwana zomphakathi ezicocwa ngomlomo, imitlolo-ndabuko kanye neenolwana.
8.1. Imihlobo yamahlaya Okumunyethweko:
Umdlalomagama;
I-Spoof ne-parody;
Umdlalo ohlekisako.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
8.1.1. Ukuhlathulula bona amahlaya asebenza njani;
8.1.2. Ukuthoma phasi umdlalomagama; 8.1.3. Ukubona nokuhlathulula ikulumo elihlaya le-spoof nanyana i-parody ngokuthoma phasi isisekelo salokho okumunyethweko; 8.1.4. Ukubona ikulumo emahlaya kilokho okumunyethweko okubuya emiphakathinabo.
8.2. Ikulumo emahlaya eenthombeni
Okumunyethweko:
Umtlolo wamahlaya;
isathaya
Ubukghwari nobuciko
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 48
Indima edlalwa yikulumo elihlaya emphakathini.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
8.2.1. Ukuzwisisa iinkambisolawulo zomtlolo wamahlaya; 8.2.2. Ukubona nokuhlathulula iingcenye zokujameleka kweenthombe emisebenzini yobukghwari;
8.2.3. Ukwenza isiphakamiso ngomsebenzi wekulumo elihlaya emphakathini.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 49
UMMONGO 3: ILIMI NENDAWO YOMSEBENZI
Isingeniso
Kuyazeka bona amalimi wabantu bekangatjhejwa ephasini lomsebenzi. Okhunye okuvezwako okwenziweko ekuthuthukisweni kwehlelo lezefundweli kukuthi kuyakghoneka bona umfundi we-GETCA angeze asaragela phambili nefundo ehlelekileko kodwana kunalokho uzakuqedelela iimfundo zakhe kilelibanga bese ufuna umsebenzi. Yeke, kuqakathekile bona ikhwalifikhetjheni ye-GETCA ibanikele ukuzwisiswa kwamalimi wabantu okwaneleko ukobana bakghone ukusebenzisa ilwazi labo ngokuzithemba ephasini lomsebenzi. Ilwazi lamarejista afaneleko libonwa njengesikghonakalisi sokungezelela ukusetjenziswa kwamalimi la endaweni yomsebenzi. Nange kwenzeka abafundi baragele phambili neemfundo zabo, amakghonofundwa afundwa kilommongo azakwenza umnikelo osisekelo mayelana nokusetjenziswa kwamalimi wabantu ephasini lomsebenzi lapha banikela khona ukungenelela epahleni nemisebenzini epilweni yomnotho yalabo ababakhulumi belimi.
Isizathu sokukhethwa kwalokho okuzokufundiswa
Isizathu esikhulu kilokhu kukhethwa kokumunyethweko, kunikela abakhulumi belimi labantu iinsetjenziswa zokuthintana ezifaneleko ezizakwenza bona bakghone ukungenelela nokobana bathole umsebenzi baqatjhwe (umsebenzi) nebhizinisi. Ummongo lo uzakutjheja ukusetjenziswa kwamakghonofundwa welimi ebhodulukweni lomsebenzi elifaka godu isisekelo semisebenzi yokuphatha, ukuzwisisa kuhle ukuzwakala kwelizwi nerejista ekuthintaneni ngokukhuluma nangokutlola, nemisebenzi etlhanyiweko yokuthintana elimini lesiNdebele.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 50
Isakhiwo Sokumunyethweko Kilesi Sifundo
Isihloko Isihloko (pheze ngesikhathi semilayo – ama-iri ama-30
9. Ihlangano ekuzijayezeni ilimi
9.1. Ukuhlela ngabonobumba nokulandelanisa irejista (i-iri eli-1)
9.2. Ukufayila nokukhetha (ama-iri ama-3) 9.3. Ukunikela nokwamukela imilayo kanye nelayelo
(ama-iri ama-4)
10. Ukukhulumisana emsebenzini
10.1. Indlela yokukhuluma emtatweni nokubaphrofetjheni (ama-iri ali-9)
10.2. Ukutlola ngendlela ephrofetjheni (ama-iri ama-5)
10.3. Ukukhuluma ngendlela ehlelekileko ngesiNdebele (ama-iri abu-8)
*Isikhathi sokufundisa esibekiweko sifaka hlangana isikhathi sokufundisa nokuzifundela ngokwesikhathi esingaba pheze iretjhiyo ya -2:1
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 51
Isigaba 9. Ihlangano yokuzijayeza ilimi
Isendlalelo Isigabesi sifaka ukusetjenziswa kwelimi lesiNdebele ebujameni behlangano kanye nokwethula amarejista aqakathekileko kanye namatshwayo mayelana nomsebenzi kanye namaphilo webhizinisi.
9.1. Kubeka ngokulandelana ngabonobumba kanye nokufayila Okumunyethweko:
Ukubeka ngabonobumba nokwenza i-indeksi;
Iingaba neengatjana;
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
9.1.1. Ukusebenzisa ibinzana lamagama wesiNdebele mayelana nokubeka amarherho wezinto ngokulandelana kwazo ngabonobumba; 9.1.2. Ukusebenzisa ilimi lesiNdebele ukubuthelela izinto ezihlukahlukeneko ukobana zibe sesigabeni esifanako; 9.1.3. Ukusebenzisa ilimi lesiNdebele ekusetjenzisweni kwamaqhinga wabonobumba wokuhlela imikhakha;
9.2. Ukufayila kanye nokuhlela
Okumunyethweko:
Ukuzwisisa ikulumo eqakathekileko mayelana nokuhlela nanyana iinkambiso zokufayilwa kwezinto begodu/nanyana umsebenzi owenziwako;
Ukwenza amarhelo, ukufaka ngaphakathi kwedayari kanye nezinye iindlela zokwenyula ngokwelimi lesiNdebele.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
9.3.1. Ukusebenzisa irejista efaneleko mayelana
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 52
neenkambiso zokuhlela;
9.3.2. Ukukhulumisana ngokuzithemba mayelana neenkambiso zokuhlela kukhomphyutha;
9.3.3. Ukukhetha amagama afaneleko wokutjengisa lokho okunyulwako nanyana okuhlelwako.
GETCA English Home Language Curriculum Page 53
9.3. Imilayo nelayelo
Okumunyethweko:
Ilimi nemilayo;
Indlela yokusebenzisa ibinzana lamagama elilayelako ebhodulukweni lomsebenzi;
Amamebhe nemilayo.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
9.3.1. Ukunikela kuhle nokulandela imilayo eminengi elandelanako ngesiNdebele;
9.3.2. Ukunikela nokulandela umlandelande wamalayelo ukobana ufike lapha uya khona;
9.3.3. Ukusebenzisa amamebhe, ikhomphasi namatshwayo wendawo ukuthola imilayo.
Isigaba 10. Ukukhulumisana emsebenzini
Isendlalelo
Ukukhulumisana emsebenzini elimini lama-Afrika kuqakathekile ekutjhugululeni umnotho begodu nekwenzeni bona abantu abakhuluma ilimeli bakghone ukuzibandakanya kuhle ephasini lomsebenzi kanye nebhizinisini. Isigabesi sethula ukusetjenziswa kuhle kwelimi emsebenzini kutjhejwe khulu irejista, ukuzwakala kwelizwi nendlela efaneleko yokwethula ikulumo nokuzethula yena begodu nabanye endaweni ehleleke kuhle (ephrofetjhinali).
10.1. Indlela yokuziphatha kanye nephrofetjhinalizimu Okumunyethweko:
Ukulotjhisana, ukuzethula nokuziphatha ngendlela ephrofetjhinali;
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 54
Umtato namakghonofundwa kamaliledinini.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Bazethule kuhle endaweni ehlelekileko; 10.2.2. Bethule kuhle omunye umuntu; 10.2.3. Baphendule umtato ngendlela ezwakalako nephrofetjhinali; 10.2.4. Bathathe umlayezo womtato otloliweko; 10.2.5. Ukwakha iphimbo eliphrofetjhinali lokutjhiya umlayezo ku-mailbox; 10.2.6. Ukuthumela i-SMS ephrofetjhinali.
10.2.
Ukutlola ngokwendlela ephrofetjhinali Okumunyethweko:
Ilimi lesiqhema, ijagoni nelimi elisetjenziswa ekulumeni kwaphela;
Ilizwi elisetjenziswa esikhundleni selinye;
Ukuthintana ngama-imeyili
Ukuhlela imitlolo;
Ama-CV neencwadi zokufaka iimbawo.
Yelela: (*ngokuyelela bona iindawo zomsebenzi azikabi ukunikela ithuba lamathransektjheni ngamalimi wabantu, umlayo uzakusebenzisa iqhinga lokulingisa)
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Ukwamukela irejista ehlelekileko efaneleko eenkulumeni eziphrofetjhinali; 10.2.2. Ukuhlukanisa phakathi kwelimi lesiqhema kanye nelimi elisetjenziswa endaweni ethileko kanye nelimi elisetjenziswa emsebenzini;
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 55
10.2.3. Ukuzwisisa indlela yokusebenzisa isitjengiso esingakanqophi ukudlulisa umlayezo welwazi; 10.2.4. Ukwazi ukusebenzisa i-imeyili ngendlela efaneleko; 10.2.5. Ukuzwisisa ukuqakatheka kokuhlela nokwethula imitlolo ngendlela ephrofetjhinali; 10.2.6. Ukuzenzela yakhe ikharikhyulamu vithayi nokutlola incwadi ekhambisana nesibawo nanyana incwadi yesibawo.
10.3. Ikulumo ehlelekileko Okumunyethweko:
Ikulumo ehlelekileko;
Amakghonofundwa wokwethula neensetjenziswa ezibonwako.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.3.1. Ukulungiselela nokwethula ikulumo elungiselelweko, usebenzise iinsizakukhuluma ezifana namakarada weeyeleliso ukobana asize ekwethulweni kwawo; 10.3.2. Ukwethula ikulumo efitjhazana engakalungiselelwa usebenzise irejista efanele abamukelilwazi abathileko; 10.3.3. Ukusebenzisa iinsiza zokubona ezifaneleko ekulumeni.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 56
UMMONGO 4: ISIKO ELAZIWAKO, ZEMITLOLO NOKUZITHABISA
Isingeniso
Lommongo unikela indlela yokuya kwezemitlolo elimini lesiNdebele ngokunikela abafundi ithuba lokufunda imisebenzi etlhanyiweko njengengcenye yokuzithabisa nokuledlha nokobana kunikela isisekelo salokha nasele kuhlaziywa imisebenzi etlhanyiweko esele isezingeni eliphezulu. Ummongo ufaka nesifundo samafilimu kufakwe hlangana imithethokambiso yekghono lokuzwisisa iinthombe, umdlalo, iindlela ezihlukileko zemitlolo kufakwe hlangana imitlolo engasizo iinganekwana neendatjana kanye neenkondlo.
Isizathu sokukhethwa kwalokho okuzokufundiswa
Ukuze senze isifundo sezemitlolo yesiNdebele sikhambisane nomfundi we-GETCA imikhakha yalokho okufundwa kwezemitlolo ihlanganiswa namafilimu kanye nombhino. Lokha ikambisolawulo nayifanako, okumunyethweko kilommongo kufanele kutjhuguluke kukghone ukukhambisana nokuhlukahlukana kwabafundi esele babadala. Kikho koke, abafundi bazakubona ubuhle belimi labo nokusetjenziswa kwalo ephasini lanje.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 57
Isakhiwo Sokumunyethweko Kilesi Sifundo
Isihloko Isihloko (pheze ngesikhathi semilayo – ama-iri ama-95
11. Ukucoca indaba
11.1. Iingcenye zeendatjana (ama-iri ama-5) 11.2. Imihlobo ehlukeneko yeendatjana (ama-iri ali-
10) 11.3. Ubukghwari bokutlola (ama-iri ama-30)
12. Isifundo samafilimu
12.1. Ikhemera yokuthatha iinthombe zebhayiskobho (ama-iri ama-5)
12.2. Inoveli ukuya kufilimu (ama-iri ali-10) 12.3. Amaqhinga wezemitlolo kufilimu (ama-iri ali-
10)
13. Songs and Poems
13.1. Iinkambiso zezemitlolo (ama-iri ali-10) 13.2. Isakhiwo seenkondlo (ama-iri ama-5) 13.3. Iinkondlo namhlanjesi (ama-iri ali-10)
*Isikhathi esibekiweko sifaka hlangana isikhathi sokufundisa nokuzifundela ngokweretjhiyo ye-2:1
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 58
Isigaba 11.
Ukucoca indatjana
Isendlalelo
Ama-afrika anamagugu amanengi wokucoca iindatjana okuyinto ehlala iyingcenye eqakathekileko yobuwena babo ephasini lanje. Isigabesi sisethulela ikambisolawulo yokucoca indatjana ngelimi lesiNdebele kanye netheminoloji ezabanikela iinsetjenziswa ukobana bakghone ukuragela phambili nokuhlaziya.
11.1. Okumunyethweko: Iingcenye zokumunyethweko eendatjaneni:
Indawo nesethulo;
Isakhiwo sokucoca
Iindlela zokucoca;
Ikulumo enqophileko nengakanqophi.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
11.1.1. Ukuzwisisa bona atjho ukuthini lamathemu wezemitlolo, isakhiwo, irarano, ukubhebhetheka kwezehlakalo, ivuthondaba, isiphetho; 11.1.2. Ukwazi nokukghona ukutjengisa isisekelo sesakhiwo ngaphakathi kwenoveli nanyana indatjana efitjhani; 11.1.3. Ukujayela indlela abalingisi abakhiwe ngakhona bese utshwaya ngokuthuthukiswa kwabalingisi kunoveli nanyana endatjaneni efitjhani; 11.1.4. Ukutlola ikulumo-pendulwano efakwe kuhle woke amatshwayo wokutlola ephakathi kwabalingisi ababili abahlukeneko; 11.1.5. Ukutlola ngobutjha ikulumo-pendulwano ukusuka ekulumeni enqophileko ukuya ekulumeni engakanqophi nokusuka kwengakanqophi uye kwenqophileko.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 59
Iindlela ezihlukeneko zokucoca indatjana Okumunyethweko: Umnqopho wokucoca indatjana neenolwana;
Ukuthuthuka kokucoca indatjana: ukusuka ekucoceni ngomlomo ukuya kwezemitlolo ezigadangiswako ukuya kumafilimu;
Umlobo wezemitlolo
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Ukuzwisisa indima edlalwa midlalo yokudemba indatjana ekuzizwisiseni ubuwena bakho, nekwakhiweni nekuqinisekisweni kwesiko lama-Afrika; 10.2.2. Ukwazi amatshwayo weenganekwana, iinolwana njll; 10.2.3. Ukuzijayeza imihlobo ehlukahlukeneko evamileko yeenolwana ehlukana nokuzwisisa umnqopho ofihlekileko; 10.2.4. Ukuzwisisa indlela ukudemba indatjana okutjhuguluke ngakhona njengombana iindlela zokucoca indaba nazo sezitjhugulukile; 10.2.5. Ukuzwisisa igama elithi umhlobo womtlolo, ukutjengisa amatshwayo womhlobo ngamunye nokukghona ukuhlela iindatjana ngokuya ngemihlobo yazo.
11.2. Ukutlola zobukghwari
Iindaba ozicoca ngomuntu kanye nomlando ngepilo yomuntu;
Ilimi elihlathululako;
Isifaniso;
Iindatjana zomphakathi.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu: 11.3.1. Ukutlola umlando omfitjhazana ngepilo yomuntu; 11.3.2. Ukutlola ingcenyana ehlathululako 11.3.3. Ukuhlukanisa phakathi kokutlola iinganekwana nokutlola eminye imihlobo engasizo iinganekwana bese
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 60
akhe isibonelo emhlobeni ngamunye; 11.3.4. Ukwazi indlela yokusebenzisa imithetjhwana yehlelo
neyelimi ngendlela efaneleko 11.3.5. Ukusebenzisa iimfaniso eziphathelene nemiqondo
ukobana baphikise amaqhingabo wokucoca indaba; 11.3.6. Ukusebenzisa lokho abakufundilekomayelana nesakhiwo sokucoca nengcoco ukobana bazakhele zabo iindatjana ezifitjhani;
Isigaba 12. Ifilimu
Isendlalelo
Ukuyelela bona ukukhiqizwa kwamafilimu kuyivela kancani eSewula Afrika, isifundo samafilimu sizakufaka hlangana imidlalo elilungelunge kanye namadokhyumenthari akhutjhwa ngamalimi ambalwa (amafilimu abulimi-nengi). Isigabesi sihlanganisa ingcenye yekghono lokuzwisisa iinthombe namathswayo wezemitlolo wokudemba indatjana. Isigabesi singasetjenziswa godu ukutjengisa indlela ukuba khona kwamafilimu wesiNgisi ngobunengi kuthikameza ngakhona ukukhutjhwa kwawo emalimini wabantu. Ukobana umfundisi azwisise iindlela zokwazi ezihluka ngokwamasiko zeendatjana ezicocwa kileyo ndawo kuyinto eqakatheke tle.
10.1. Isinema, umdlalo netjhada
Okumunyethweko:
Ilimi elikhulunywa mayelana nomdlalo, isinema namatjhada akhambisana nayo;
Ukukhuluma ngokuthatha nama-engeli wekhemera
Ilimi lamatjhada.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Ukubona ilwazi-magama elifaneleko ukobana batshwaye ngama-engeli wekhemera lokha nakuthathwako; 10.2.2. Ukuphakamisa ngemilayezo etjengiswa kizo zoke izinto esikrinini; 10.2.3. Ukusebenzisa ilwazi-magama elifaneleko
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 61
mayelana nokusetjenziswa komkhanyo lokha nakuthathwako; 10.2.4. Ukuzwisisa nokwenza iimphakamiso ekusetjenzisweni kwetjhejo nakuthathwako; 10.2.5. Ukusebenzisa amagama afaneleko mayelana nomehluko osesikrinini netjhada elingekho esikrinini;
10.2. Imidlalo elilungelunge
Imidlalo kamabonakude elilungelunge;
Ubulimi-nengi kanye namalimi amanengi endaweni eyodwa.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Ukwenza iimphakamiso ngokusetjenziswa kwelimi lesiNdebele emidlalweni kamabonakude elilungelunge neenqephini zemafilimini; 10.2.2. Ukwenza iimphakamiso ngokuveza amalimi amanengi endaweni eyodwa afaka hlangana ilimi lesiNdebele njengelimi okukhulunywa ngalo emdlalweni olilungelunge;
10.2.3. Ukuzwisisa amaqhinga welimi kanye namaqhinga asetjenziswa batloli bemidlalo elilungelunge yanje;
10.3. Amaqhinga wezemitlolo kumafilimu namadokhyumenthari
Isingathekiso netshwayo kumafilimu
Ilizwi elibekisako
Ibonelo ngaphambili
Itshimo lobujamo emdlalweni
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Ukubona amatshwayo akhona nanyana iingathekiso emdlalweni olilungelunge nanyana kufilimu nokuzwisisa bona lokhu kusetjenziswe njani; 10.2.2. Ukuzwisisa umqondo welizwi elibekisako; 10.2.3. Ukusebenzisa ilwazi-magama elifaneleko elisetjenziselwa ukuhlathulula ibonelo ngaphambili.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 62
10.2.4. Ukuzwisisa umqondo wetshimo elisebujameni bomdlalo.
Isigaba 13. Iingoma neenkondlo
Isendlalelo Iingoma neenkondlo ziyahlanganiswa begodu zifakwa khulu ekulumeni yangamalanga ngelimi lesikhethu. Isigabesi sethula ihlaziyo leengoma neenkondlo ukuze abafundi bakghone ukukhumbula ukusetjenziswa kwazo ephasini labo. Isakhiwo sekondlo, ilimi leemfenqo neenthombe-ngqondo kucocwa ngakho kusetjenziswe ituthuko yanje emagameni nakutjhiwo iinkondlo.
13.1. Iinsetjenziswa kwezemitlolo
Ilimi leemfenqo, isingathekiso, isifaniso, ukwensa-samuntu, izenzukuthi, igido, ifana-tjhada, irhwala;
Ummoya nokuzwakala kwelizwi;
Ukufanisa;
Ummongo.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Ukubona nokuzwisisa iinsetjenziswa zeenkondlo bese baphawula ngokuthi iinsetjenziswezi zihlangana njani nehlathululo yekondlo; 10.2.2. Ukwenza isiphakamiso ngommoya, ukufanisa
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 63
okukhona ekondlweni nokuzwakala kwelizwi; 10.2.3. Ukubona ummongo wekondlo.
13.2. Isakhiwo sekondlo
Amavesi;
Isakhiwo serhobelo
Isakhiwo semida
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
10.2.1. Ukuzwisisa nokwenza isiphakamiso ngendlela ikondlo ehlelwe ngakhona; 10.2.2. Ukuhlathulula bona irhobelo lihleleke njani ekondlweni; 10.2.3. Ukuzwisisa indlela isakhiwo esikhambisana ngakhona nehlathululo.
13.3. Iinkondlo namhlanjesi
Iinkondlo eengomeni;
Ikondlo yamagama akhulunywako
Iimpendulo ezimayelana neenkondlo.
Imiphumela yokufunda:
Abafundi kufanele bakghone ukwenza lokhu:
13.3.1. Ukwenza isiphakamiso ngokukhambisana kweenkondlo emaphilwenabo; 13.3.2. Ukubona isakhiwo samagama wekondlo; 13.3.3. Ukubongelela nokuhlathulula, ngendlela abazwisisa ngayo iinkambiso zeenkondlo nesakhiwo, bazikhethele ikondlo abayithandako. 13.3.4. Ukutlola ipendulo yejenali okungeyakho yekondlo nanyana yengoma; 13.3.5. Ukutlola ikondlo nanyana ingoma.
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 64
Ama-iri wokufunda aphakanyiswako Njengesifundo esifundwa umnyaka owodwa, kuneemveke ezima-30 zokufunda kilelihlelo lezefundo lesiNdebele, kungafakwa isikhathi sokubuyekeza neseenhlahlubo. Kilehlanganisela, abafundi balindelwe ukobana bathathe ama-iri amabili qobe yiveke bafunda bese bathatha i-iri elilodwa ngeveke batlola.
Iingcenye zelimi nokuzithuthukisa komuntu kufanele kufundiswe ntanzi bese ngemva kwalokho kungabuyekezwa kwesinye nesinye isikhathi ehlelweni lezefundo njengombana liqalene nalokho okuqakatheke tle ekujayezeni abafundi esele babadala indawo okungenzeka babe namalemuko amambi wokufunda ngendlela ehlelekileko.
Isikhathi esibekiweko okungiso esinekelweko mayelana nekhosi siveziwe ethebulini engenzasi. Yeke, ihlelo lezefundweli lifaka hlangana amakghonofundwa akhona nokuhlukahlukana kweenqhema zabafundi kungafuneka bona isikhathi esibekiweko sitjhugululwe ukuze sihlangabezane neendingo zabafundi abathileko.
Ummongo Isikhathi
sokufundisa niqalene ubuso nobuso
Isikhathi sokuzifundela
kuthuthukisa ilimi nokuzithuthukisa wena
Ma-iri ama-2,5 qobe yiveke × 10 weemveke
I-iri eli-1 qobe yiveke × 30 yeemveke
GETCA IsiNdebele Curriculum Page 65
Ilimi nephasi elisizombileko
Ama-iri ama-3,5 qobe yiveke × 10 yeemveke
Ama-iri ama-3 qobe yiveke x 30 yeemveke
Ilimi nomsebenzi Ama-iri ama-4 qobe yiveke × 6 yeemveke
Isiko elaziwako, zemitlolo nokuzithabisa
Ama-iri ama-4 qobe yiveke × 9 yeemveke
Inani loke lama-iri wesifundwesi
Ama-iri ama-300