jiu-jitsu - japanese art, without arms to defend themselves 1908

8/21/2019 Jiu-Jitsu - Japanese Art, Without Arms to Defend Themselves 1908

1/34

Hind 25 .

1 w DJaapanlaste enesekaitsemise pewiis.


2/34

285

ZshinMtzilsn.

Jaapanlaste Kunst, ilma sjariista-teta ennast Kaitseda.

Hans Thiel.

10. j o o n i s t u s e g a .

Prnus.A. B i r khan ' i trkk ja kirjastus.

1308.


3/34

\JS~4'\GjO


4/34

isekord.

I. Tissejuhatamiseks 5II.Eeskirjad eluwiiside le 7III. Gelharjutamised 9

1.Kopsu tugewaks hachltamin 102. kewarte tugewaks harjutamiue 10;5. SrmedewVitlus 124. Kepiwttlus 13.'). êljaskandmise harjutamine 146. IalamuMtte harjutamine 147. Paenbuwuf harjutamine IG8. .Neserwa kwaks harjutamine ja kescrivaga lmine 1!.Harjutamise lputheudused 18

Y. Dshiu-Dshitsu kunsiwtted 201. .êwte, millega wastauikku maha winitatakfe . 202. Keferwaga lmine kurguslme peale 223. Vjtite wte, millega ennast pealetungimise eest

kaitseda wib 224. Politseiwte tule ligi" 225. Tagastpoolt kinniwtmine 24G. wastuoksa kepaenutamine 24

7. . uuetiksewte 258. Vea peale wikamine 27li. lela wi?kamiue 28

). Mned kurguu'tted 2811. Wte tagastpoolt, mio wastauikku witluswimc^

tmaks teeb 3012. lepuusa wiskamiue 3013. Juukfekatkuja 8014. !dlastwte 3115. ûrmariista kest ra wtmine . 32


5/34

I.

Sissejuhatamiseks.

Dfhiu-Dshitsuks nimetawad jaapanlased oina kunsti,mille abil nad, ilma et fjariistafid tarwitakfiwad,oma wastanikkude wastu iseraliku wtebe ja kawaluse-konksude, lbi ennast kaitseda. See knnst on endise jaapan-laste Samurai seltsi poolt'/ndmud. Dshiu-Dshitfu, jaapan-laste juures wiisiks wetud jukarastus, ei ole mitte far-nane lukarastus, nagu maadlemine ja poksimine, waid sealharjutatakse ainult enesele osawust, et ennast pealetungi-miste wastu kaitseda. Ziawes teenijatele ja politsei-ametnikkudele on Dshiu-Dshitsu ppimine sunduslik, kusseda juba warem waal koolides petatakse, nagu meilwimlemistai. Tjawaes ja politseiteenistuses nutakseDshiu-Dshirfu kunsti praegusel ajal Mikado alamate hulaastingimata. Ka htumaal hakatakse selle kunsti wrtusest

ikka enam ja enam luaupidama; uii saawad juba Euroopasuurtes linnades politsei ametnikud selles kunstis harju-tatud, et nad kelmide wastu ilma fjariistateta ennastkaitseda ja korda pidada wiksiwad.

Dshiu-Dshitsu ktteharjutamiseks ou tarwis plaani-likku kehaharjutamist ja karastamrft. Enne kui seda kunstippima hakatakse, peab oma keha musklid tugewaks

karastama ja oma terwet eluwiisi selle tarwis kigiti sisse-sedima. II. peatkis autud petuste jrele tuleb ppijatelkigiti karwa pealt kia, kuna ka III. peatkis ettekirjuta-min musklite harjutamises tiesti silmas pidada tuleb,kui Dshiu-Dshitsu kunsti phjalikult ktte harjutada tahe-tatfe.


6/34

Dshiu-Dshitfu kunst seisab peaasjalikult selles, et

oma wastast, iseranis keha rnast kohtadest, kinni wtta,nii et ta walutundes ennast mitte wabastada ci katsu; katuleb keserwaga oma wastalisele niisugune lk anda, etta umstupaneinifele wimetumaks jb. Tugewaks harjutatud musklid ja toores kehajnd ei wi mitte igakorduwidule wiia, waid sinna lhed Witleja osawust, kehalikkupaenduwust, sitkust ja lvaiuiuanuet tarwis, tui loasta-uitust loitu tahetakse saada. Dshiu-Tshitsu tuustis tuleb

rohkesti lkisid ette, mis snrmawad on; neid lkisidtuleb aga siis ette wtta, kui hdaoht elu hwardab. (3tDfhiu - Dshitsu witluscd keftwaid haigusi snnitawad,siis tuleb Dshiu-Dshitfu pilastel oma kunstiga ettewaat-Ukud olla, et kahjulikkusid tagajrgesid ci juhtuto.


7/34

7

I I .

Eeslirjad eluwiiftde le.Satt, korraldatud eluwiis on, nagu meie juba tle-

sime, jaapanlaste enesekaitse-kunsti alus. Kes korratumaltsb, palju alkoholi jookisid joob, wi ka kuidagi korratu-malt elab, see ei wi seda kunsti mitte ktte ppida.Dfhiu-Dfhitsu ktteppimise juures lheb tiesti terwetja tugewat keha tarwis. htumaa Dshiu-Dshitsu pilastel,kelledel mitte kik need terwife-petused ja eluwiisid nii

inakswad ei ole, kui jaapanlastel, tuleb esimeses joonesksida: Kuidas pean ma elama? Kigeesiteks tuleb siintoitmise le lbirkida. Jaapanlased smad ainult riisi,aiawilja, puuwilja ja kala. Lihtsalt wee sees keedewdriis on nende peatoidus; liha swad nad waa arwa.Nagu kiges asjas, nii on jaapanlased ka smises wgaparajust pidajad, sest leliigne khu tais smine on ter-

wisele kahjulik. Isegi terwe pew kehalikult ttaja jaa-panlane lepib kausi tie riisiga ja pisut kalakestega; kaon ta seal juures tiesti terwe. Joomiseks tarwltawad

jaapanlased wga nrga theewee krwal Puhast, klmamett fnnis rohkesti. Et sellel lihtsal eluwiisil suur ter-wislik wrtus on, keha tugemaks ja wastupidawamaksteha,jntme jaapanlaste juures nha. Kui meie ka ndtll htumaa Dfhiu-Dfhitsu pilastele nu ei anna niisa, nagu jaapanlased smad, sest nii hkiline eluwiisimuutus lviks terwife kohta halwasti mjuda, siis annameaga igatahes nu, et nad jaapanlasi eeskujuks wttes,parajust peaksiwad. See on selge, et palju smine kik-sugusid korratus: meie organismuses snnitab ja waim-Ostusid kui kehalikkusid judusid whendab. Lihasmisestei tohi Euroopa Dshiu-Dshitsu pilased ennast mitte ra


8/34

8

werutada, sest et nende koht sellega harjunud cm, kuidseda tuleb silmas pidada, et nad mitte palju liha ei s.Iga pew tugewasti liha sa, ou testi kahjulik, iitrohke alkoholi, kwa kohwi ja thee tarwitamine, terwiselekahjulik ou, teab juba igaks, kuua siis jaapaulafed ka

joogiks puhast wett kigeparemaks Pernoad.

Nagn eespool jnba tlesime, joomad jaapanlasedrohkesti wett. Nad peawad wett kigeparemaks arstirohnks

ja tarioitaioad seda seespidiseks kui ka ivljaspidise5 rohit-

semiseko. sagedane suplemine on Dshiu-Tshitsulaste jnnrespeatingimiseks; ta pnhastab nahka ja on terwisele wgakasnlik. Tarwilik on rohkesti wrske ja waba hn seeswiibimine; huwannio on selleprast loaga foowitaload:nnanda tnleb, et lahtise akna all niagatakse, kuid tmbe-tuul ei tohi aga olla. Dshiu-Dshitsu pilased Hoitkuennast leliigse waewamise eest, rgu magagn nad mittewhe, ka mitte palju; 78 tundi knlno -pewa kohtamagamiseks ra.


9/34

9

.

EellM'jtttamiscd.

Phjapanewa, hoolika ccl^arjntaniivtc juures, naguselles


10/34

10

1. Kopsu tugewaks harjutamine.

Kigeefiteks peab sellepeale rhku panema, et kopstugewaks saaks, mis Dshiu- Dshitsu pilastel uendekehaliku ju tarwitamise juures kigiti tarwis lheb.S a a to, pikaldane ja korralik hingamine puhtas huson topsu tugewamaks tegemiseks tarwilik. Sgawastihingamist peab igapew harjutadama, iseranis hommikuwara ja htu hilja, nii et see harjutaja juures nagu

omaduseks muutub.

2. Kewarte tugewaks harjutamine.

Harjutajad seawad ennast nii, nagu 1. joonistusnitab. Parem kewars peab teise kewarre wastu niitoetama, et seespidised keliikme randmed ksteisega kokkupuutuwad. Wastastiku surutud kewarsa tuleb tiestipingul pidada ja ksa rusikas hoida: kerandmest tulebwastaniku wastu kwasti suruda, seal juures pahema

jalaga pahemale poole natuke edafiliikuda ja katsuda, omawastauikku parema poole mberknda. Enesekaitfeja ei

tohi tarwilisel korral mitte sellepeale waadata, et temawastani! widule peaseb, waid temal Wieb harjutustessellepeale lvaadata, et ta aga plaanilikult oma musklisidtugewaks teeb. Harjutaniise juures hakkab pealetungijapeale, kuna teine ennast kaitseda pab ja siis jlle mber-prtud. 6 t harjutamised sdame tegewuse peale mittekahjulikult ei mju, tuleb harjutamist kohe jrele jtta,kui sda me kIo p pi m i st ehk h i n g a m i s e k i n n i -

j m i s t mrgata on.

Praegu kirjeldatud harjutamist tuleb nii toimcpanna,et kerandme sisemine pool, tueruukust kuni lani ris-tamisi ksteise wasw suruwad. Sellega harjutatakse ke-warre muskel tugewaks. Parema ke jrele tulebharjutamine pahema kewarrega peale hakata.


11/34

11

1. joonistus. K e w a r r e ju h a r j u t a m i n e .

Kewarre ju harjutamiseks ou weel jrgmised har-jutanrifcb, uiida ksi tuleb toime panna.

Kewarred on sirgeks aetud ja eespool hoides nii,

et nad rusikas kattes wastamisi ksteist suruda wiksiwad.Surutagu siis pcalewajutawa kewarte wastu nii tuge-wasti, see wimalik on. Kewarred peawad allapooleliigutamisel tugewasti siis ksteise wastu wajutama. Onkewarred all, siis tmba mnikord pikkamisi hinge, tmbakewarred ristlvis tagasi, kus juures ettesirutatud ke-warrel tugewasti wastu surutud saab. Iga nende har-


12/34

jittiiinc kordamisel tmba sgawasti hinge. Ristloodishoidmisel siruta siis kerandmed ristipantu ja kirjeldatud

wiisil tite, kus teise kewarre liigutamine teise wastusuru-mift takistada Piiuad, tota seda iile pea ja pane hehingetmbamise jrele jlle Unniale kohale risti teise kewastu tagasi. Need harjutused wiwad edespidi ta nittoime pantud saada, et kewarred mitte tsi eespool,waid ka paremal ja pahemal poole hoitud saawad. Kte-

ju karastamiseks on ka jrgmine harjutamine tarwilik:hoitagu kewarsa rusikas ktes ristloodic> ettepoole, ja poo-

ratagu kiudlas urnsklide pingutuses rusikaid pahemale javaremale poole, \ pormvaid liigutusi rusikas ktel teesiis ksteise jrel krwalt ristloodis iile pea tstes ja allapoole wajuda lastes. Thtis on, et rusikas ksa musklidpingul hoides igale poole pratakse, kuid seal juurestuleb aga tarwilik puhkamise aeg pidada. Teda peab agathelepauerna, et iga harjutamise jrele, sgawasti hinge

tmmatakse. Rutuline srmede lahtilaskmine ja jllekiuuipiqistamiue teeb kemusklid tugewaks. Ke- jakewarte musklite tugewaks harjutamiseks on ka:

3 Trmedc- witlus.

Harjutajad seisawad riud rinda wastu, hoiawadeespoolsed kewarre jaqusid pisut leststetult, panewadwastastiku srmed kokku ja hoiawad loimalikult laial-seiswad jalad tagasipoole, nagu see 2. joonistusest uhaou. 3cc harjutamise tagajrg peab selles seisma, et ks*

teist taqasisuruda pab. harjutamise juures tta ioad rinna- ja keioarre-musklid kigerohkem, kuna kamuud kehamusklid tegewuses ou. Tee harjutamine oukaunis raske, ja tohib harjutamme hakatuses aiuultmued miuutid kesta, selle pele waatamata, kas witlusotsusele ou judnud ehk mitte.


13/34

13

2, joonistus. S vmebeitIs.

Selle harjutamise luures ei ole mitte tarwis wi-imlc jnbrt; ainult musklite tugewamaks harjutamineonseal otstarbete.

Nagu sormeoewitlus, on ka

4. Kepiwitlus,terwe teha, iseranis stte- ja kewarte musklitetugewamaks harjutamiseks, hea abinu. ks harjutaiawtab keppi katte, teine haarab jlle keppi teiselt pooltotsast; ked tulewab wastanNudel heasri nks teise ligi- panna. Nd katsub uks teise kest keppi ratmmata.


14/34

H

5 Teljaslandmise harjutus

Selg selja wastu seistes, firutawad harjutajadkewarred krwale, nii et ked umbes puusade krguselseisawad, kus nad fns ksteise srmedest kinni haarawad.Esimene paenutab ennast pisut ettepoole, tstab seal

juures whe oma kewarred ja wtab selle liigutusegateise omale selga. Tee harjutamine on 3. joonistnfesnha. Hakatuses hoia oma seltsilist lhikene aegomalturjal, tuua edespioistel harjutamistel, kui juba rohkem

harjutatud on, kauemat aega ja katsu teda ka selja pelkanda.

6. Ialamusklite harjutamine.Ialaade tugewamaks harjutamiseks on kigeparem

pikemad jalarndamised: ka rattaga sitmine teeb jaladtugewaks, kuid igatahes tuleb ulmas pidada, et head mitte palju ei tarwitada. Jalgade musklite tugewamaks tegemiseks soowitawad jaapaniDshiu-Dshitf kooli-pilased jrgnnsi harjutamist:

1. Harjutus-seltsilased heidawad ksteise wastumaha, toetawad lemist kehajagu peopesadega ja siruta-wad jalad nii lvlja, et he jalad teise jalgade krwal

on. kelles seisukorras paneb ks oma pahema jalatallakwasti teise parema jalatalla wastu, mlemad tstawadaegamda jalga, kuna nad ksteise wastu nd niitugewaste furuwad, et teine enesekaitfeja, tiesti seljapele peaks kukkuma. Enesekaitfeja peab nd kigest

just wastupanema, et teine mitte widule ei peaseks; on wastanik jupoolest tugewam, siis peaseb ta muidugiwidule. Niuidugi mista, peawad harjutajad oma seisu-

kohta wahetama, f. o. kordamda enesekaitfeja ja peale-tungija osa etendama.Tee on iseenesestgi mista, et wlchel Pahema, wahel

parema jalaga harjutada tuleb, nii et mlemad jaladhetugewuseks saaksiwad.


15/34

3. joonistus. Teljaskandmife harjutamine.

2. Maas istudes ja tttewartelc ennast toetades-nagu 1. harjutamise juures, lvazutawad harjutajad omapahema jala seespoolseid tontisid ksteise wastu, t- ta-niad piamifi jalgu, ja teine tatsub nd, aiuult kondigaVajutades, teist oma istumast seisukohast krwale wisata.Nirsama tuleb siis ka parema jalaga harjutamist ettewtta.

3. seltsimeeste pahemad ehk paremad jalad hoia-wad ennast sremarjade kohalt risti, kns siis niisama

harjutada tuleb, nagu seda 2. harjutamise all juhatati.4. Pahem ehk parem jalg pandakse plwe kohastksteise wastu risti, kus siis niisama harjutatakse, nagu.2. harjutamise juures.


16/34

IG

5. Harjutajad panemad pstiseistes omad pahe-rncib mi paremad reied listi ksteise wastu, halkamadksteise srmedest kinni, nagn srniede matsluse juures,

su* siis iif* wllstanrk teise reie Peale paremale mi pahemale poole suruda pab. Seltsimehed tohiwad sealjuure* ainult kattega [a ttitbtaa ksteise klge puutuda;pcat jb seal reiedel, mida tugewamaks tahetakseharjutada.

7. Paendnwuse harjutamine.

Jaapanlaste enesekaitfemife jreldnorikka harjuta-nnse juures on see peanudmiseks, et ennast wAgukiiruseltliigutada widakfe, niida jrgmiselt ktte harjutadaks.

1. Hppamine he jala peal, kus lemal feiswatjalga edasi ja tagasi kiautatakfe.

2. Rutulised edafipoole, krwale ja tagasipoolehppamised.

8. harjuta oma wastalisega ksteist nii ruttulma, kni see wimalik on.

4. roitulrne mabaheitmine ja jlle lestnomine.Iseranis harjuta rutulist nle^tnsmist jrgmiselt: Pingulhoitud keha seiskil ainult ktte ja warwaste ninade peal. ^ase ennast hiljem nituseks ka pllvede peale ja ratsilkohe lestusta, ehk seisa niljasirntatnlt maa*, ked

krwale uiljasirntatnd, ja tuse * UO

nii ruttu, tuimimalik, iile*. Pahenial ehk paremalkiiljel, kahupeal ehkseliti maa* lle*, karga korraga iile*. Ka mahawiskamistpeabhoolega harjntadama.

8. Keserwa twals harjutamine ja tescr-

waaa lmine.Dshin-Dihitsn-mitleja ei tanvita lolnisek* mitte

rusikat, tofrid iolja*poolist taeserwa. ^gidel, mis wikese srme pool feiswa keferwaaa ldakse. on ainult


17/34

17

siis soowitaw tagajrg, kui keferw tarnnlikult kwakson harjutatud ja ta' rna koha jagude pele lb.Kefeiwa lgid mngiwad Dshiu-^shitsu kuuotio thtist

osa, kus fefera, kui ka kcsorivalgid hoolega pearoadharjutatud saama. Keferwa harjiltatakse uiisugusel untsil,et srmed loljasirutatakse, ksteise krloal hoitakse jasellega siis lauda wastu ldakse. Hakatuses ldatse tasa-mine, kuna siis prastpoole ikka kwemine. Harjutamistuleb igapew paar uiiuutid parema ja pahema kae-serwaga ettewtta. Harjutatud T^shiu-Dshitsu-ioitle-ial ou kwaks harjutatud keferwaga kerge asi kauuis

juiedat keppi katki la: keferwa koivaks harjiltauiiselskulub aga whemalt ks aasta ra. Kui harjutajauiued udalad keserlva harjutauud ou, siis wib tajuba lgidega peale halata. (5'siteks tuleb ktt enese kehakljes harjutada. 2eUe harjutamise juures peab uiikau-gele judma, et rnu keha kohtasid kohe ja kindlastila uwib: niisama peawad ka need rnad keha kohadtugewaks harjutud saama. Keferwa lgid peawad tuge-wad, seal juures aga ka wcdrutawad olewa, f. o. ksipeab Wlgukiirusel tagan prkama. Dfhiu-Dshitsu lgidou wga walufad, nioned on isegi otie surmawad. tcietahame siin aga ainnlt thtsamatest lgidest rkida.N e i d l k i s i d ei p eaks a g a ni i t te h a r j n -ta nia, m i s clnkardetawad on. e id tohiks allessiis ettewtta, tu i elu hdaohus on j a te i s t p ea-s em if e teed e n am ei o l e.

Ke s e r Iv ale l m iNe. Lk saab kaspidla-poolsele eht vikese irmepoolsele serwale antud.

Al ew a r reI k.Ldakfe pidlapoolfele ehk wai-kese snuepoolsele seiswale kewarrele.

K ner n nku l k. Knernukk on seespool

wga rn, seeprast on lk wga walus. l e m p o o l f e k ew a r r e l k. Lk saab

lempoolse kewarre, la ja knernuku wahele, sisse--ehk ka ^vljapoole, antud.


18/34

Olc i l k . Orn koht, kuhu latuleb, ou kaela jalanukku wahel. Sinna lmine on loaga walus.

O l a l u u - l k. See lk tuleb toaga e t te -l o a a t l i k u l t harjutada, sest et tugewamal lmisel luukatki ldud wib saada. rgu ldaqil mitte terme ke-serwaga, maid ainult srmedega; lk tuleb kesk laluudlmda.

L k t a e l a p e a l e Ldakse paremale ehkpahemale poole kaelapeale.

K u r g u f l m p e a l e l ni i ne. Kesenvagakurgustme peale lmine on kar d e t a l u ; kui tugewastildakse, wib see lk s u r m a t u u a.

K u t l a sse l m i n e. Lk kuklasse mibs u r m a t uU a, selleprast ei tohi sinna mitte la.

R e i e p e a l e l m i n e . Lk ristluude ja plwewahcle, ettepoole mi knoale poole klge.

l j e p e a l e l m i n e . Lk saab paremalewi pahemale poole kljekontide peale antud.

R eex p e a l e l m i n e . Ldakse paremalewi pahemale poole necrnde kohta.

S e l g r o o p e a l e l m i n e . Selgroo peale l-mine on wga k a r d e t a w ja wib siis ette wtta, ku ie lu h d a o h u s o n.

9. harjutamife lputhendused.

Kirjeldatud harjutamist tuleb hoolega ette wstta,kui neil soowitaw tagajrg peab olema. Ainult aega-mda wib musklisid tugemaks harjutada; hkitfelt jaruttu ei snni see mitte. Harjutagu igapem hel jasellesama! ajal, kuid hoitku selle eest. et ennast niitte le-liigselt ra ei msitada. Harjutamine kestkn 1015 minutid. Hiljem, kui harjutaniised keha wgewamats on muut-


19/34

19

nud, wib harjutamis! enne kni ka prast lunat ette-wtta; issa harjntmnine wib IN15 minutid kesta.

rgu wtku mitte kohe peale smist harjutamifi ette; katuhm khnqa ei ole soowitaw harjutada. Koil harjutamised tulewad htewiisi toime panna, ja ei tohi kskiharjutus rohkem harjutatud saada, kui teine.

Igapew tuleksiwad kik harjutamised lbi wtta.Kui mitte kiki harjutamist karraga lbiwtta ei peaksjutama, siis peaks 34 pewa sees kindlasti neid kiki

ksile wetama. Muidugi mista, ei tule neidharjutamifi mitte jrjelikult ette wtta, waid nnda,kuidas iqaks soowib. Kaeferwa harjutamist, mis mittenii raske ei ole, wib igalajal toime panna.

Kige nende harjutamiste krwal tuleb ka muidharjutamlfi ette wtta, mis wimlemife kodades toimepantakfe ja leldse kissile tuttawad on. Ka ojumiue ja

sudmine karastab rohkesti kehajsudu.


20/34

20

IV.

Tshiu-Tjhitsu tuustwtted.E e s t h nb s.

Meie tahame sim ainult thtfaniaid kuiiftiottoidnimetada ja ettetuua. Iga etendus tuleb kahewitlitfes hao-loga ktteharjutada. Tahelepanna on, et pealehakkaja knika


21/34

21

srmed wastanikkul pialt ja srmesid kinnihoiawad; peo-pesad peawad selle juures ksteise wasw prwd olema,

kiilub prab kest kmniwtja korraga wManiku kae-liikme wljapoole ja pab toda fellwiisil maha wisata.

4. joonistus. Kewte, imllega wastanikku maha wisatakse.

Heasti sihitud keserwa lgiga loua alla, juabpealehakkaja ruttu sihile. Kui ktt wga tugewasti pr-basse, wib wastanitu keliige Paigast raproud saada,selleprast peab harjutamisel ettewaatlik olema. Kewtetuleb ka pahempoole, f. o. nii toime panna, et ta pahemakega wastaniku pahemast kest kinni hakkab. Niipeakui wastanik maas on, heidetakse ta peale, plwe maas


22/34

22

oleja khu, selja chl klje pel hoides, kuna htlasi ktegata kaelast finni hoitakse ehk ta kewarsa tagasi surutakse.Sagedasti antakse seal juures ka lk kurguflme pihta,uagu sellest edespidi kirjeldatakse.

2. Kescrwaga lmine turauslmepeale,

lvib wastauikku loitluswiuictuks teha, kui ta mitteeuuast selle lgi wastu harjutanud ci ole. See lkmjub wastauiku pele, kes ennast selle wastu harjuta-nud ei ole, tse surmawalt. Keserwa lgiga wib kurguslm jdawalt rikutud saada, selleprast ou parem, et sar-nast lki mitte harjutatud ei peaks saama. Sini eluhdaohus ou, wiks sarnast lmist ette wtta.

3. Lihtne wte,millega ennast pealetungimiseeestkaitseda wib.

^dakse wlgukiirusega pahem ksi wastauiku kehamber; wimalikult tema parema keioarre alt ja wastataksetugewasti srmed selja sisse, kuna htlasi parema kegatugewasti wastauiku lualuu wastu wajutasasse \aselle pead tagasi surutakse, lualuust kinnihaaramist

ei tohi aga mitte srnire juga toime panna, sest et selletagajrjel kaelaluu katkeda .ri elu hdaohus on, siis ainult wib sarnast kar

detawal wtet ettewtta ja palwega lkkamist kweminetoimepanna. antakse siis plloega tugew tuge wastauikualumisesse kehajaosse.

4. Politseiwtc tule ligi."">.joonistuses autud wtet tule ligi" tarwitatakse

jaapanlaste politsei ametnikkude poolt tihtigi, kui neiltarwis on kurjategijaid kinniwtta. liginetakse pahemalt


23/34

23

poolt wastanikn juurde, wetakse pahema kega ta pahemkewars kerandmest kinni, ldakfe sellet silmapilgul kaparem ksi wastaniku pahema ke alt lbi, kuua htlasiparem jalg lvastasc pahema jala ette seatakse. Kinniwetud

5. joonistus. Politfetwte tule ligi."

isikul on nd vimata, onia ktt ra tmmata, kui sedatugewasti kimlihoitakse; tahab ta seda, siis wib ta oma kekatki murda. Kui kinniwetud isik wastupaneb, siis wis-kab kinniwtja teda kergesti le oma ettepantud jalamaha. Hari likult saab politseiwte tule l igi" kinniwe^


24/34

24

tiib isiku juures pahemalt poolt toime pantud, nagu see5. ioonistllfes nitatud , wib aga ka paremast: poolttoime pantud saada. Harjutamise juures ci tule nuttesuurt judu tarwitada, sest et kewarre katkiminemist kartatuleb. Politseiwte tule ligi" ou sii mjuw ja otstarbe kohaline, kui fee ruttu toimepantakfe, uii et wastanikul wimata wastu hakata ou ja ta kigiti ennastalla andma peab.

5. Tagastpoolt kinniwtmine.Lakse, tagastpoolt tulles, pahsma kega altkeha-jagu kinni, tuna parema kaega wastaniku kaela mbertkinni hakatakse: seal juures toetatakse pliu teniale wastuselgroogu ja wisatakse teda seliti maha.

i i. Wastuoksa lcpacnutaminc.

Wastuoksa kepaenutus on Dfhiu-Dshitsu witluseaks kiaethtsamatest abinudest. Ta ou wga walusu-nitaw ja teeb wastalise tiesti wimctuks. Haaratakseparema kega wastaniku pahemast kewarrest ja pahemakega tema lemast kewarrest uudawiisi sinnt, et pialseespoolt kljest, teised ueli srme aga wastaniku lema kae-warre pool ou. Pahema kega tmmatakse uiiiid kiuni-wetud lenrkttvars enese ligi, parem ksi aga, miswastaniku kerauduiet hoiab, surutakse iolja. 2*e ke-paeuutauiiue snnitab uii suurt walu, et ivastauik enamsugugi wastu panna ei pa. Selle jaapanlaste politseiioteharjutamise juures peab etteioaatlik olema, sest kergestiwib seal juures ksi rauikastatud eht katkiuiurtud saada. Liginetakse mastauikule pahemalt poolt kljest, haara-takse pahema kaega selle pahema kerandmest kiuui, wetakse

wastanuu parem kewars ktte ja surutakse ksi siis euesekeha wastu. . isiku pahem kewars tmmataksesiis tugewasti pahemale poole klge ja paeuutatakse siisloouuuvastaliselt" lespoole. Niisugusel lootel ou kinni*wetud inimene tiesti kiuuirntja wimu all.


25/34

25

7. Kuueliiitsc-wte.

Meie 6. joonistus nitab hte, Dfhiu-Dfhitfu kuue-kikse wtet. Tema tonnepanemme ou ainult siis nuu-malik, kui kinniwetud isikul kuub seljas ou ja mirte

6. joonistus. Kuuekikfe 'wote.

kinninbitud ei ole. Wetakse wastauiku mlematest,pahemast ja paremast poolt kraest kinni, tmniatakse sedakorraga kuni knernukudeni maha ja hoitakse teda siiskindlasti kinni,n i i etwastaniku ked wastn keha on surutud


26/34

ja ta ennast mitte enam liigutada ei wi. Thtis onnd fee, et kinniwtja wastanikn ksa s e e s t p o o l t kinni

hoiab. Et kinniwetud plwesta lmises ennast wabas-taba wib, Hoitku kinniwtja parem jalq paenuta-

7. joonistus. Peapeale wiskamine.

tud plwel enesekaitseks ees. Wastanikn kuuekiksedeft

kinnihoides ja teda sellelbi juba witluse wimetuks tehes,ei ole nd mitte enam raske, teda le plwe wisata.Et harjutamise juures mitte kigeparemat kuube selga eitmmata, on iseenesestgi mista; kuub peabagatugewastriidest olema.


27/34

27

8. lepea-wislaminc.

Kinni wtja haarab mlemate ktega wastanNl kuue-kraest kinni, paneb jala kinniwetama lema reie pele,wimalikult heasti lespoole ja wiskab ennast seliti niaha,

8. joonistus. le la V iskamine .

kuna ta leststetud jalga ruttu ja tugewasti sirgu ajab.Selle liigutamise tagajrg on nd see, et kinniwetudisik kinniwtja poolt le-pea mahawisatud saab. Kui uidsell wiisil mahawisatud isik kwa nmapinna pele jnhtnbkukkunm, siis on tema, kui ta just mitte tsiselt haawatudei saa, ometi witluseuwinietuks tehtud, nii et tema lesiis kergesti witu saadakse.


28/34

28

Kuidas lepea-wiskamift harjutatakse, nitab 7,joonistus; harjutamise zuures peab aga wga p e h m e

ja waba maapind olema, et tsiselt haiget saa. 2 i\

oanieh a iged ei tohi sda harjutamist mitte ette wtta, sestct seo kaunis raske on.

9. lela luiskamine.

Wastansu pahemal kljel seistes, wetakfe sellepahemast kewarrest mlemate kteaa kinni, kerandmestpayema kega ja kewarrest parema kega, pratakse ennastruttu paremale poole ja tmmatakse korraga ja tuaewastikmniwetud kewars le parema la, sellelbi wastaniVuoma selja peale tstes. Tiis kumarbatakfe ennast niituettepoole, nagn 8. joonistus nitab ja wifatatfe wastanikle la seliti maha.

10. Mned tnrauwtted.KutFUwttede harjutamise jumes peab wg? ette-

maal i i t olema, sest tngelvam wajutus knrgnsolme pealewsib surmani olla. le :54 sekundi ei tohi majutus

nutte ivldata.1. Wajutatakfe mlemate pialdega wastaniku kur-

guslme peale ja pigistataks teised srmed paremale japahemale poole krwalehtede alla kaela musklite sisse.

2. Mlemate ktesrmedega wetakfe wastanikilkraest kinni ja surutakse esimese srme keskmine liige loastntnrgnslme.

:>. Haaratakse wastanitru paremalt poolselt kuuekraest kinni, enam tagapoolt, parema kega ja pahemaltpoolt, enam eespoolt pahema kega, nii et kedristi on, ja tmmatakse ud kiuuihaaratud kuue otsad


29/34

kindlasti kokku, mis lbi kinniwtja isiku parem esimenekewars wastaniku parempoolse turgu wastu furutatakfe(waata 9. joonistus). See ou ige mjuw, nit etkinniwetud wastana kinnihaaraja wimu al! ou.

!). joonistus. K u rcjii w 5 t e.

Kahel esimesel wtel wib kinniwetud isik ennastjrgmiselt wabastada: Kinniwetud mk lb kokkupantudktega kigest just pahemalt poolt paremale poolekiuuihakkaja parema kewarre wastu ja tatsub uii ennast

wabastada. Kui kinnihakkajal mitte waa suurt muskli-judu ei ole, wib temast weel jrgmisel wiisil witu saada:Pandakse seespoolsed peopesad ksteise wastu ja lkatakseked tugewasti kinniwstja kte wahele, neid pahemale japaremale poole laiali surudes.


30/34

30

11. Wte tagaftpoolt, mis wastamttn

witlus-wimctnmals teeb.Liginetakse ^vastalisele taqastpoolt, pistetakse pahemtelvars kinniwsetawa isiku pahema kewarre alt lbi jasurutakse ksi tugewasti tema kukla wastu. htlasi piste-takse parem kewars wastauiku parema kaenla alt lbi

\a surutakse parem ksi wastu la. Kinniwsetud isik oufellloiisil titsa lvitlus-wimetu, ja teda luib uid kergesti

le ettepautud jala niaha wifata, kui pahema ke-warrega tema pead maha surutakse, paremaga aga latugeluasti tagasipoole tmmatakse. 10. joonistus kujutabheasti seda wtet.

13. Rlepuusa Wislamine.

^dakfe parema kega tagaftpoolt wastauiku paremakaenla alt lbi, uwetakfe mewarrega ta kaela inubert finni,ja haaratakse parema kega siis' loastauitu tagast pooltpahema la kohalt kuub kiuui. 2elle juures seatakseennast nii, et oma istekohaga urnstarnku wastu ollakse.Nd paeuutatakse ennast hkitselt ja tugewasti pahemalepoole klge ja wifatakfe sell wiisil wastauik le puusamaha.

Wte ja mahawiskamiue peab wlgukiirusel ks-teise jrele sudima, uii et loastanikul mitte aega ei oleoma wabat ktt enese kaitscniiseks tarutada. Nte wib tawastauiku pahemast kljest sndida; siis lb kinnihakkajaenese pahema ke urnstarnku pahema kaenla alt lbi takaela mber ja haarab pahema kega tema parema latagant kuuest kinni.

13. Iuulfetatluja.Dshiu-Dshitsu wte mis jnukfekatkuja" nime all

tuttaw on, pannakse jrgmiselt toime. Haaratakse pahemakega wastauiku kurgust nii kinni, et pial paheniale


31/34

31

poole jo teised srmed paremale poole kaela sisse pigista-wad. htlasi wetakse parema kega wastaniku juuksed

tsa eest kinni ja tnnuatakse taha poole. See wte onwga walus, nii et htegi ivastuhakkamist ei ole.

10.joonistus: Wte tagastpoolt, mis wasta nikkuwo i t lus 'wo imetuks teeb .

14 last-wte.

last-wte snnitab wastanikule suurt walu, nii ettema wastuhakkamist nii kohe jrele jtab. See wte


32/34

2 . . 3 32


33/34

N. Nirkhan i kirjastusel Prnus ilmusja on raamatukauplustes saada

Gh. SieVert'i

juularastnse ipewiis17 jooniDtnsega.

lle Jtocurnfi ,arjutasiwad maailma kige

tugcwanmd m

Hind 25 kop


34/34

jiu-jitsu - japanese art, without arms to defend themselves 1908

Documents