opportunities of fdi in timor-leste : guteriano neves
TRANSCRIPT
INVESTIMENTU EXTERNA: DEZAFIU NO OPORTUNIDADE BA TIMOR-LESTE
Guteriano Neves Asesor ba Peskiza no Analiza ba area Politika Ekonomia no Integrasaun Rejional
Dili, 7 de Marsu, 2012
SAIDA MAK INVESTIMENTU EXTERNA? Investimentu iha forma oioin
halo hosi investor ne’ebe orijin hosi pais seluk mai Timor-Leste
Timor-Telecom, Bank Mandiri, ANZ, Telekomsel, no seluk tan
KONTEXTU GLOBAL
Aumenta hosi tempu ba tempu depos de Segunda Guerra Mundial
Movimentu Investimentu iha Pais Dezenvolvidu sira sei as liu
Movimentu Kapital hosi pais ida ba Pais seluk Fasilita hosi revolusaun Informasaun no Teknolojia Aspetu importante ida hosi Globalizasaun no
Integrasaun Ekonomia
INTENSAUN HOSI INVESTIMENTU EXTERNA
Investimentu atu buka Merkadu Investimentu atu buka
Traballador Investimentu atu buka Rekursu
Naturais
KONDISAUN EKONOMIA ATUAL
Ekonomia la’o tanba gastus seitor publiku
Populasaun Barak mak sei moris iha area agrikultura subsistensia
Seitor Publiku Empregu maiz ou menus 40,000 pessoas
Seitor privadu emprega mais ou menus 46,000 pessoas iha tinan 2010.
Seitor privadu sei ki’ik Dependensia as ba Importasaun
sasan no servisu (Service)
DEZAFIU BA TIMOR-LESTE: HARE HOSI PONTU DE VISTA INVESTOR
• Lei no sistema Tribunal • Birokrasia iha instituisaun publiku • Infraestrutura baziku • Kustu de Traballador no Etika Traballador • Input de Produsan/Bahan Mentah/Raw Materials • Politika Tributaria • Klase Media ne’ebe ki’ik • Politika Fiskal no taxa inflasaun • Pozisaun Jeografika
OPORTUNIDADE BA TIMOR-LESTE
• Pozisaun Jeografika – Odamatan ba Azia no Pasifik • Konfiansa ba sistema politika no demokrasia aumenta • Konfiansa ba merkadu domestika aumenta • Klase Media sei aumenta iha tinan oin mai • Kompozisaun Demografika (-/+ 50% iha idade
produtivu) • Dinamika iha Azia laran no “Asian Century” no “Spill
Over Effect.” • “Spill Over” hosi Indonezia no Pais Azia sira seluk • Investimentu hosi Australia no Nova Zelandia
AREA NE’EBE PRESIZA KONSIDERA Investimentu ki’ik no mediu Agrikultura sai baze Labor-Intensive Industry Agrikultura sai hanesan baze Substitui sasan no servisu
importasaun (ai-han, servisu sira ne’ebe Timor importa)
Transporte Turizmu: Presiza defini ita nia
modelu Turizmu
DALAN BA OIN
Defini “Comparative Advantage” Timor-Leste nian Defini Politika klaru kona ba papel investor
externa Kria no Defini polu ekonomia seluk Investimentu ba Labarik sira Hadi’a sistema judisiariu atu aumenta konfiansa
ba sistema judisiariu Hadi’a sistema kordenasaun entre instituisaun
Publiku Hadi’a Birokrasia atu aumenta efikasia no
konfiansa Publiku Kontrola inflasaun Haforsa Diplomasia
O B R I G A D O B A R A K