Pärnu, nr 39 19.juuni 2016

20 juuni 2016

Klubi koosolek

DG Ritva Heinonen Rotarypiirkonna 1420

kuberner Helsinki City West RC

Urmas Rahnel Pärnu Rotary Klubi

president

Koosolekud: esmaspäeviti kell 12 Ammende Villa Mere pst 7, Pärnu www.parnurotary.ee

K.R. Ravindran Rotary International President 2015-16

Rotary Club of Colombo Sri Lanka

27 juuni 2016

Klubi koosolek

KLUBI PROGRAMM 2015/2016

Kuu Sündmus Vastutaja

Juuni E 20 Iganädalane koosolek Ammende villas

E 27 Iganädalane koosolek Ammende villas

Juuli L 2 Aastavahetuspidu Maria talus U.Rahnel,E.Rand

E 4 Iganädalane koosolek Ammende villas

L 9 Valgre kontsert Ammende villas

E 11 Iganädalane koosolek Ammende villas

E 18 Iganädalane koosolek Ammende villas

E 25 Iganädalane koosolek Ammende villas

Aug E 1 Iganädalane koosolek Ammende villas

E 8 Iganädalane koosolek Ammende villas

E 15 Iganädalane koosolek Ammende villas

E 22 Iganädalane koosolek Ammende villas

L 27 ROTARIADA Palangas

E 29 Iganädalane koosolek Ammende villas

22. juuni

ALLAR RAJA

23. juuni

ARVO VILLMANN

ÕNNITLEME!

Lugupeetud klubiliikmed.

Aeg liigub kiiresti ja juba ongi suur kevad käes. Väljas on soe, päike paistab ja kõigil on palju

tegemisi.

Rotary aasta lõpuni pole palju aega jäänud – kaks kuud. Need kuud tõotavad tulla kiired ja

toimekad. Avame oma aastateo „Välijõusaali“ Raeküla jooksuradade juures; meil on vaja

otsustada Noortefondi preemiate saajad ja preemiad üle anda. Ehk mahub siia veel ka mõni

ühisüritus – mõtteid selle kohta on. Ja 2.juulil ongi juba Rotary aastavahetuse pidu Maria

motellis. Aga sinnani on veel aega.

Kevad annab uut jõudu ja energiat ja loodan, et saame kõigi toimetustega kenasti hakkama.

Ilusat kevadet

Urmas Rahnel

Teave sekretärilt. 2.juulil toimub Klubi aastavahetuspidu Maria talus, Pärnumaal, Tõstamaa vallas, Kõpu

külas. Ametlik algus kell 19. Kogunema võib hakata kell 18 või varemgi.

Iga klubiliige panustab üritusse 30 eurot. Toimub igaaastane tseremoonia, mille viivad läbi

president ja uus president. Muusikat teeb duuo ja lastakse heamaitsta maatoidul. Hea ilma

korral toimub pidu lõkkeplatsil, kehvema puhul tuulevarje seintega katusealuses.

Majutuse ja muude küsimuste puhul pöörduda sekretäri poole.

Alates eelmisest koosolekust, 13.06 on meie klubi liikmete arv taas 38. Uus klubivend on Ero Haav. Klubi järgmise rotaryaasta aastategu on Kõpu kiriku peatorni remont. Selleks eraldatakse klubi kassast 4000 eurot. Kuna projekt maksab 17000 eurot, siis teine osa kogutakse klubiliikmete annetuste kaudu. Kusjuures annetajad saavad nimeliselt märgitud ja tunnustatud. Tunnustusmeenete loomisega tegeleb kunstnik Tiina Ojaste. Kas annetuse summad ja nende järgi tunnustamine on diferentseeritud 1000-500-200 eurot ( või teisiti. Ettepanekud! ) selgub lähiajal. Projekti realiseerumise paremaks korraldamiseks on avatud väike nõukoda, kuhu on liitunud Urmas, Aivar, Jüri F, Karmo, Ervin, Enn.

Kes soovivad oma pere või heade sõpradega kasutada võimalust, et tellingutel, vanade

kiriku tornide ümber kõrgustes elamust saada, võtta ühendust Ennuga.

2.-3. juulil 2016 toimuvad Haapsalus Krahviaia tennisekeskuses Eesti Rotary XX

meistrivõistlused tennises. Registreerimine kuni 20. juuni 2016 meiliaadressil

vello@promenaad.ee . Info: tel +372 502 3047 www.haapsalurotary.ee

”Kummardus Valgrele” Villa Ammende aias 09. juuli kell 19:00 Traditsiooniline Raimond Valgre lauludega kontsert “Kummardus Valgrele” on 30-ndate aastate Pärnu romantilist meeleolu taaselavdanud Pärnu suves juba kolmteist aastat. Ka sel aastal, 9. juulil, teevad armastatud heliloojale läbi tema muusika taas kummarduse tänased artistid Jüri Pootsman, Karl-Erik Taukar, Saara Kadak, Kaire Vilgats, Robert Linna ning ETV Klassikatähtede 2014 finalist, akordionist Henri Zibo. Artiste saadab ansambel Urmas Lattikase juhtimisel. Õhtu sõnaline osa Robert Annus. Pilet 17 €, soodushind 15 € müügil kuni 19.05

Kutse Rotariada`le, Leetu, Palangasse. We kindly invite you to come to the biggest holiday resort near the Baltic Sea – Palanga, the Twin-town of your city, where the annual RI District’s 1462 event of culture, active leisure and friendship for members of Rotary, Rotaract, Interact from Lithuania and abroad will be held for the 15th time already. The event will take place August 27 – September 04, 2016. All the detailed information regarding the event - www.rotariada.lt ROTARIADA usually takes place when the ‘high season‘ in Palanga is over but the city is still filled with summer experiences, is deep in greenery, the Baltic Sea welcomes with warm waves. To some purpose this time of the year is called ‘‘velvety season‘‘. We hope you will enjoy your time in a wonderful place and among Rotary family members. More information about Palanga - www.palangatic.lt You can always contact us for further information: info@rotariada.lt Sincerely, ROTARIADA XV org. committee

Saabunud on kutse osalema järgmise aasta Rotary International Conventionil. Kokkutulek

toimub Atlantas 10-14 juuni 2017. Hetkel on osalemise registreerumisele soodsamad

tingimused.

Fotol meenutus president Arnold Rüütli ja pr Ingrid Rüütli külaskäigust.

Viimased kaks klubikoosolekut sel rotaryaastal tulekul. President võtab kokku tehtut ja

klubivennad saavad teha ettepanekuid tulevikuks. Meenutada paremaid elamusi läinud aastast.

Allpool fotogeenilisemad klubivennad..

Esmaspäev, 20. juuni 2016

20. juuni 2016

Klubi koosolekul

arutatakse jooksvaid küsimusi

Avamine kell 12. Kohal oli 19 liiget, kohaloleku protsent 50. President avas koosoleku, protokollis sekretär. Tervitasime Tarvit sünnipäeva puhul, klaasid hea veiniga kõlisesid. President: valminud kodukord on täiendus meie põhikirjale. Lahendamaks paljusid praktilisi pisiasju. Abiks meile edaspidiseks. Ervin: täiendasin finantspoolt. Selgitused pikemalt. K.a. NF kasutamisest projektide tarbeks. President: kodukorda on võimalik edaspidi lisapunktidega täiendada. Kodukord hääletusele – kõik olid poolt. Oleme sammu klubiasjades edasi läinud, tänud Ervinile. Siim täiendas klaaskassat oma pere rõõmsa sündmuse puhul – poeg lõpetas ülikoolis bakalauruse õppeosa. Urmas – firmal Metsagrupp täitus 20 aastat tegutsemist, töötajaid ettevõttes 20 ja keskmine tööstaaz 13 aastat. Tehke järgi või lööge üle. Samuti täiendas klaaskassat. Ervin tääiendas klaaskassat ja meenutas klubivendade sõbraliku kaasaelamise saatel oma hiljutist uue ja hea auto ostu. President rääkis lühidalt Erost, uuest klubisse pürgijast. Kui juhatus on poolt, siis võtame vastu. Juhatus on kaalunud ja vaaginud aspekte ning Ero kinnitati Pärnu RC liikmeks. Presidendilt märk rinda. Ero täiendas selle päeva puhul klaaskassat, samuti oma keskmise lapse lasteaia lõpetamise puhul. Eelmistel nädalalatel sai pargiprojekt jätku ja istutasime koos presidentidega puid. Põhiraskus on olnud Väinol. Väino: tänu klubivendadele, tore, et ka linnapea lõi kaasa ja tutvustas nii Rüütlile kui Ilvesele seda projekti. Mõlemad kiitsid, kui head ja vahvat projekti. Puudega on küll olnud segadust, samas peab see kõik hea asi olema kui juba Mark Soosaar teema kohta sõna võttis. Nüüd on igal juhul teada, kes need puud istutas. Kui teised klubid räägivad, siis Pärnu klubi räägib ja teeb. Pargiprojektis peaksime jätkuvalt kaasa lööma, graniitring jne. meil võiks klubi poolt ka selle projekti tarvis 3500-4000 eurot reservis olla. Rein Toodu on valgustusprojektide juures ja ka teistes töödes paljuski abiks olnud. Arved: Väino, ära ole tagasihoidlik! President: hea, et oleme kogu aeg orbiidil! Enn: tutvustas kiriku katuse projekti. Esitati paar küsimust. Huvide konflikti kohta. Vastused ja läks hääletusele. Väino: soovin, et ka pargi projektile 3500 euro eraldamine hääletatakse. Sellest kaetaks kulutused kiviteele - ringile ja plaadile. Hääletati positiivselt ühehäälselt – Pärnu RC osaleb edaspidi pargi töödes ja rekonstrueerimises 3500 euroga, kusjuures kõigil on võimalik toetada ja soetada pargipinke, nimelisi. Väino hoolitseb projekti realiseerumise eest. President pani hääletusele, kas Pärnu RC osaleb aastateo näol Kõpu kiriku peakupli – torni rekonstrueerimisel. Eraldades kassast 4000 eurot. Klubivennad saaksid isiklikult juurde annetada. Puuduva osa katab Enn. Positiivselt hääletas 18, vastu 1.

Esmaspäev, 13.juuni 2016

President: osalege meie aastavahetuspeol. Liikme kohta tasuda 30 eurot. Abikaasade summa täpsustub. 9.07 toimub mälestuskontsert Raimond Valgrele, Ammendes. Enn: tänan klubivendi aastateo otsuse eest! Soovin luua väikese kaasamõtlemisgrupi, et antud projekti paremini realiseerida. Grupis andsid nõusoleku osaleda Urmas, Aivar, Karmo, Jüri F, Ervin ja Enn. President: tänan kõikki sisutihedal koosolekul kaasalöömise eest!

Open to interpretation

Illustration by Dave Cutler

Whenever I arrive in a new country, one of the first places I go is a bookstore. I do this for several reasons. Having spent much of my life and income in them, I always find them to be comforting spaces. And they often stock more specific maps and guides than you can get outside the country.

But the real reason I love these places is that by scanning the titles for sale – just gazing down the spines – I can get a glimpse of how people in that country see themselves. What stories do they tell? What stories do they read? What books do they print? And what do they import from abroad? And though this is harder in countries where I don’t speak the language, I go anyway. Sometimes you can tell what genres are selling – what that country’s readers want to know and what they aspire to be.

I’ve experienced almost every corner of the book industry: I have bought and read and loved books, of course. I have sorted and sold them at one of the world’s largest bookstores. I’ve scouted them at rummage sales to sell myself. For a few months I worked in a book recycling factory, where we chopped up 30,000 pounds of books a day – titles like Zsa Zsa Gabor’s One Lifetime Is Not Enough and Shirley MacLaine’s Going Within. Their pages were then bound into massive bales that went on to be reborn as other things (with luck, more books). Most recently, I wrote a book myself. That may be why I’ve never put much stock in the technophiles and futurists who’ve been predicting the end of printed books since the dawn of the internet. Today, the end of books seems further away than ever: Total printed book sales rose 2.4 percent in 2014 and 2.8 percent in 2015. In her own new book, The World between Two Covers: Reading the Globe, writer Ann Morgan notes that the University Library at Cambridge adds roughly 500 books to its collection every day – one every 2.88 minutes. In 2009, 500,000 English-language books were published worldwide. But very few non-English books are translated into our language. In 2008 in the UK and Ireland, only 4.37 percent of the literary works published were translations, according to Morgan. She began to wonder about all the books

and stories that she was missing, and she decided to take on a methodical and audacious project: to spend a year reading a book from every country on the planet.

This presented several problems. First, how many countries are there? This might seem like a simple matter, but it’s not. The number usually cited is 196, including Taiwan. But as Morgan points out in her book, some 270 national flags are flying around the world, and 280 country-code internet domains are recognized by ICANN, the authority on such things. There are places such as Western Sahara, Gibraltar, and Palestine – places whose residents feel they live in their own country, but whose more powerful neighbors may not. The question of what a country is can be tricky.

Other problems also arose: How do you pick a single book to represent a country? Which book will best capture the spirit of a country or its people? And how do you determine exactly what country a particular book is from? Is V.S. Naipaul English or Trinidadian? Is Junot Díaz’s The Brief Wondrous Life of Oscar Wao an American book or a Dominican one? Is American Gods, a science fiction account by English-born Neil Gaiman about the various deities brought to this continent, an American book, an English one, or something else?

Then there are the countries that have produced hardly any books at all: For the tiny state of San Marino, which sits within the borders of Italy, Morgan had to settle for a history, The Republic of San Marino. For Guinea-Bissau in West Africa, the only English-language book she could find was a collection of speeches and writing by independence leader Amílcar Cabral called Unity and Struggle. For a book from Mozambique, Morgan contacted a defunct company to get an unpublished translation of Ualalapi by Ungulani Ba Ka Khosa, which is considered one of the great African novels of the 20th century and which has never been published in English. The island nation of São Tomé and Príncipe had no English-language books at all, so Morgan bought several Portuguese copies of Olinda Beja’s The Shepherd’s House, found nine people willing to translate chapters, and ended up with a brand-new book of her own. Such literary spelunking can be exhilarating, and Morgan laments the fact that we all don’t do more of it. But even if more books were translated, would more be read?

Many of the books that I love – Kenyan writer Ngugi wa Thiong’o’s Matigari, Nigerian author Chris Abani’s GraceLand, Ugandan writer Doreen Baingana’s Tropical Fish – are fun for me because I’ve spent time in those places. I can remember the sounds and the voices. Reading those books is like going back for a visit. I have been to the bookshops there and pulled the books off the shelf myself, then walked out into the streets they describe. I can recall the sounds and voices surrounding the stories that unfold in their pages. Every book is a kind of journey. And just as when we board a plane for a country we’ve never been to, a book from a new place contains the thrill of not knowing what you will find when you arrive. “Page by page,” Morgan writes, “these regions … became living, breathing entities, as if their stories had made them real.”

That is what books do: They make our stories real, physical. They turn our ideas into tangible things. They are like rafts where we put the things we believe in and hope for. Then we push them out to sea.

Perhaps that’s why, when Morgan announced her project, people from around the world rushed to offer suggestions and help with translations. Some even sent her books from their local shops, in the hope that their stories could cross over into the larger world. In his dystopian novel Fahrenheit 451, Ray Bradbury imagined a world where books were so powerful the government sent its “firemen” to burn them because they threatened the world it wanted to exist.

One character, looking back, recalls: “Books were … where we stored a lot of things we were afraid we might forget. There is nothing magical in them, at all. The magic is only in what books say, how they stitched the patches of the universe together into one garment for us.”

By Frank Bures / 16-Jun-2016

President Urmas Rahnel Past President Väino Hallikmägi

1 Sekretär Enn Rand 2 Sekretär Riivo Eensalu

Meister

2 Meister

Karmo Vunk

Rein Toodu

Avalike suhete

komitee esimees Jüri Feofanov

Varahoidja Mait Talvoja Noorsoovahetuse asjur Kristjan Puusild

SA PÄRNU ROTARY NOORTEFOND NÕUKOGU JA JUHATUS

SA NÕUKOGU SA JUHATUS

Esimees Mati Tiimus Esimees Henn Vallimäe

Liige Kristjan Puusild Liige Ivar Pinsel

Liige Arvo Villmann Liige Riho Sillaots

Arvo Villmann ( 2 kordne ) Ervin Luur

Mati Sooaru Kalle Lahe

Jüri Feofanov (2 kordne )

1993 - 1994 Kalle Lahe 1994 - 1995 Jüri Lebedev 1995 - 1996 Jaan Laur 1996 - 1997 Vello Järvesalu 1997 - 1998 Väino Moor 1998 - 1999 Peeter Volkov 1999 - 2000 Arne Kalbus 2000 - 2001 Aivar Pärna

2001 - 2002 Margus Viira 2002 - 2003 Mati Sooaru 2003 - 2004 Arvo Vilman 2004 - 2005 Üllas Tankler 2005 - 2006 Ivo Aulik 2006 - 2007 Andres Ringo 2007 - 2008 Mati Tiimus 2008 - 2009 Ervin Luur

2009 - 2010 Margus Luih 2010 - 2011 Jüri Feofanov 2011 - 2012 Andres Laanemets 2012 - 2013 Rein Toodu 2013 - 2014 Arved Soovik 2014 - 2015 Väino Hallikmägi

Rotary District 1420

Piirkonna Kuberner – Ritva Heinonen

Pärnu RC juhatus ja ametnikud 2015/16

PAUL HARRIS FELLOWs

PÄRNU RC EELNEVAD PRESIDENDID

Rotary info: www.rotary.org www.rotary.ee

http://d1420.rotary.fi/ www.parnurotary.ee